Ott Kiivikas Fast Team – Tere tulemast Veteranide Spordiliitu”, uued “Oti” tootesarja tooted ja Team Kiivikas laieneb!

Otsustasin ka oma blogi taastada, seda juba siis Fast Teami alla, sest olen ise ka pikaajaline Fasti toodete tarbija. Enne kui rääkida selle aasta plaanidest, vaatame pilgu möödunud aastasse. Kindlasti ei realiseerinud oma tulemusi maksimaalselt ära 2010 aastal, algas see kõik juba aasta alguses kui Sõbra päeval kutsuti Jüri Gümnaasiumi korvpalli mängima ja sain sealt põlvetrauma juba esimesel veerandajal (loobusin kohe ka mängust ja panin jääkoti peale, kuid nagu hiljem selgus andis vigastus pikalt tunda). Kuna samal ajal käis ettevalmistus EM -ks ei saanud ka treeningkoormusest loobuda, kükke üldse teha ei saanud isegi 50 kg kang tekitas tugevat valu, vahetult enne vigastust tegin kergelt 200kg 6 kükki.

Lisaks põlvetraumale tulid väikeste vahedega ka triitsepsi kõõluse vigastus ja rinnalihase rebestus, seega terve parem kehapool oli korraga vigastatud – nii mõnigi spordimees oleks selle aja peale ammu loobunud võistlemast, sest selge oli see, et 100% ma omalt poolt teha ei saa nendeks võistlusteks, kuid ma jätkasin. Kevadistel karikavõistlustel pidin peale 11 aasta pikkust pausi Taavi Kooviti paremust tunnistama – paljudele tegi see rõõmu, peab tunnistama, et ka minu enesetunne peale seda võistlust oli parem kui mõnelgi teisel korral kui on öeldud, et tegelikult pidi ikka keegi teine võitma, seega seekord võitis parem mees ja nii oligi.

Vaatamata sellele olin medalikonkurentsis ka Euroopa meistrivõistlustel, kus nagu hiljem selgus lõpetasin esimese päeva pronksmedali kursil, järgmine päev taandusin siiski 5. kohale jäädes samadele punktidele 4. kohaga, aga ega ma pettunud ei olnud, sest ma ei saanud ka 100% valmistuda, seega läks isegi hästi võib öelda. Peale võistlust sõitsin perega Krimmi Aluštasse puhkama 4 nädalaks, seal päikese käes ja soojas selges merevees lamades päevade viisi kuumadel rannakividel paranesin ka vigastaustest ja alustasin uut ettevalmistust sügiseseks MM -ks.

Plaan oli hooajaväliselt mitte võtta liiga palju lisakaalu, et oleks lihtsam võistlusvormi teha. Taastasin tasapisi jõunäitajad. Kükke oli alguses raske teha 90 kg 10 seeriaid – kuid sügiseks taastusid jalad hästi ja enne võistlusi suutsin teha veel 195kg 5 seeria. Sama moodi jõutõmmet tegin veel päev enne võistlusi Hommikutelevisioonis 200kg 7 seeria – sinna jäi ka veel varu. Jõunäitajate säilitamine võistluste eel on minuarvates väga oluline näitaja sellest, et lihastega pole hüvasti jäetud. Võitsin 12 Absoluutse meistritiitli Eestis, seejärel sain oma kolmanda hõbemedali kahe kulla kõrval Põhjamaade meistrivõistlustelt, jäädes kõige napimalt alla hilisemale absoluudi võitjale norrast Ayad Musale. Seis enne MM oli hea ja üle mitme aasta mõtlesin, et ehk oleks mõistlisk võistleda kaalukategoorias -85kg (enne võistlusi oli kaal 87 – 88 kg). Tegin selle otsuse ja võib öelda, et ei kahetse, sest saavutasin 27 mehe konkurentsis 10 koha. Samas vaatsin ka -90kg võistlust esmakordselt sain näha ise eelvõistlust saalist, sest tavaliselt olin selle kategooriaga ise laval ja peab ütlema, et ei usu, et oleksin seal saavutanud samasuguse koha. Jäi ju 15 seast välja eelmise aasta Euroopa meister ja maailmamängude võitja Peter Tatarka, kes on mind alati napilt edestanud. Seega jätan ka eeloleval hooajal endale võimaluse -85kg kaasa lüüa, sest vormi ei vaheta mitte millegi vastu!

Peale MM alustasin uuesti ettevalmistust ja eesmärk oli selgelt parandada mõningaid baasjõunäitajaid, seega alustasin tavapärasest suuremate raskustega treenimast. Näiteks 5×5 kükis alustasin kohe 185kg. Surusmises sain alles hiljuti ilusasti tehtud 140 5×5, seda isegi kerge varuga viimases seerias, peale kohe kaldpingil kangi surumine 120kg 5×5. Vahepea läks treeningrütm käest, sest tuli kerge haigus, siis käisin koos õpilase Mikuga juuniorite MM l, seal ei olnud korraliku saali. Tagasi tulles olin jälle kergelt haige, seega oli tsükkel umbes selline 3 vaba 1 trenn, 3 vaba, kuid vaatamata sellele, sain mõningates harjutustes veel raskust isegi lisada. Vana aasta päeval käisin veel trennis ja tegin jalgu, sain sellise seeria: 150 x 5, 170×5, 190×5, 195×5, 195×5 (kolm viimast tegin valgete sidemetega, esimesed kaks ilma). Seega see trenn läks veel möödunud aasta plusspoolele.

Vana aasta õhtu võtsime vastu kodus, koos pere ja mõnede lähemate tuttavatega, üle pika aja käsi külas legendaarne kulturist-surfar Hr. Barabanov koos oma perega. Seega oli selline tore istumine ega kaua möllata ei jaksa peale aastavahetust keerasin ka õige pea põhku. Eile oli nö taastumise päev. Täna aga treeninguse. Õige pea kirjutan ka lõpuks siis selle aasta plaanidest.