õhu kvaliteedi mõju lihaskasvule
- This topic has 9 replies, 7 voices, and was last updated 15 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere fitnessrahvas!
Mõned aastad tagasi ilmus artikkel, kuidas linna õhu saastusaste mõjub tervistlaastavalt lausa niivõrd, et kahandab eluiga vaat et rohkem kui aasta. Suuremal määral muidugi kesklinnas, vähemal määral äärelinnas.
Siit edasi koorub mõte, et kui õhu kvaliteet elutähtsaid funktsioone nõnda pärsib, kas ka lihaskasvule sarnane toime võib avalduda.
Võtame näite, kus identsetest kaksikutest vennad uhkelt trenni harrastavad teha – ainult, et üks teeb seda äärelinnas elades, teine kesklinnas elades. Muud tingimused olgu kõik võrdsed. Kas võib olla, et õhu kaudu organismi
sattuvate kahjulike makromolekulide lõhustamiseks kuluv energia võetakse allikatest, mis muidu kuluvad reguleerivatele taastuvsüsteemidele ja muudele energiat nõudvate kehaliste protsessidele? Ehk saastuv õhk on täiendavaks
energiakuluks, kuna kehasse sattuvaid võõraineid peab lagundama – kehast väljutama – mingisuguse hinnaga? Seega äärelinnas elaval vennal on tulemused paremad?
Mida arvate? Kas õhu kvaliteet mõjutab kas või promilli (1/1000) väärtuses trenni tegeva inimese tulemusi?
Iseenesest üsna huvitav asi millele mõelda. Ma küll julgen kahelda, et meil siin Eestis see nii suurt mõju küll ei tekita. Kindlasti aga ei saa seda öelda mõne maailma suurlinna kohta, kus liiklus on kordades suurem kui meil ning tööstusrajoonid suuremad.
Mingi mõju võib tal kindlasti olla. Olen kuulnud ühest Venemaal tehtud uuringust, uuringus uuriti inimese kopse. Välja tuli see, et Moskvas elava mittesuitsetaja kopsud on enamasti hullemas seisus kui Siberis elava suitsetaja kopsud.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas võib olla, et õhu kaudu organismisattuvate kahjulike makromolekulide lõhustamiseks kuluv energia võetakse allikatest, mis muidu kuluvad reguleerivatele taastuvsüsteemidele ja muudele energiat nõudvate kehaliste protsessidele? Ehk saastuv õhk on täiendavaks
energiakuluks, kuna kehasse sattuvaid võõraineid peab lagundama – kehast väljutama – mingisuguse hinnaga?
Miks sa arvad et sa neid kehast väljutada suudad ?
Üks probleem tulebki sellest et neid üritatakse koest välja lammutada ja pannakse selleks võimas põletikuline protsess käima, aga asi ei õnnestu ja nii need põletikud vinduvad elu lõpuni.
Jah nagu reaktsioon pinnu välja ajamiseks. Paistetus ja mäda ning tõugatakse pind lihtsalt välja.
Samas Õhusaaste ei ole ju mitte ainult tolm – ka igasugu kemikaalid ja muud ühendid. Need jõuavad ju ikka lõpuks välja mingite tegelasteni, kes lahustavad võõrobjekti. Suurem energiakulu – halvemad tulemused trennis. Kuid eks tõesti jääb reaalne mõju üsna märkmamatuks.
Kui nüüd mõelda maratoonaritele, siis on ju olnud juhtumeid küll, kus mõned võistlejad on keeldunud mingil etapil osalema, sest õhusaaste on niivõrd kõrge. Peking näiteks… Paljud tipud ei tulnud
Samas Õhusaaste ei ole ju mitte ainult tolm – ka igasugu kemikaalid ja muud ühendid. Need jõuavad ju ikka lõpuks välja mingite tegelasteni, kes lahustavad võõrobjekti. Suurem energiakulu – halvemad tulemused trennis. Kuid eks tõesti jääb reaalne mõju üsna märkmamatuks.Ma siinkohal väga ei usu et kõik kemikaalid ja muud ühendid üldse lahustatavad on. Kuni selleni, et olen kuulnud, et selliseid asju talletatakse rasvarakkudes, st perifeerias keha mõistes. Ja kui läheb rasvapõletamiseks, siis sealt ka vabanevad toksiinid.
Muidu usun et eks õhu kvaliteet mingi protsendipunkti võrra ikka mõjutab.
sarge, ma arvan et usa kulturiste ei koti paljud asjad
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>USA kulturiste küll ei koti need õhusaasted.“PM2.5 exposure exaggerates insulin resistance and visceral inflammation/adiposity.”
- You must be logged in to reply to this topic.