Küsimus jooksujalatsite kohta
- This topic has 7 replies, 7 voices, and was last updated 15 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere!
Lugu selline, et olen vahelduva eduga jooksmas käinud u 1,5 aastat. Enamasti kaks korda nädalas u 40 minutit. Jooksen enamasti asfaltil. Varem jooksin jalatsitega, mis kindlasti polnud sobivad selleks. Tegemist oli minuarust isegi vist saaliks mõeldud jalatsitega. Nüüd ostsin korralikud jooksutossud, aga pärast jooksmist on nüüd paremas jalalaba välisküljes päris suur valu. Tossud tunduvad sobivat, paelad peaks ka mugavalt kinni olema, ja mingit ebamugavust ei ole. Kas on ikkagi tegemist sobimatute jalanõudega, või on asi selles, et olen enne sobimatutega jooksnud ja jalg on saanud koormust valesti ning nüüd kui jalg on nö õigesti toestatud, asendis vms, siis selle tõttu tekib valu? Mida edasi teha?
Tere!Jooksen enamasti asfaltil. Mida edasi teha?
Vali mõni teine marsruut, varem või hiljem hakkab asfalt liigestele probleeme tekitama.
Ka minul oli täpselt sama jama. Ostsin uued tossud, sest arvasin, et viga vanades, kuid valu ei kadunud jooksmisel. Siis taipasin, et asi on pinnases, mille peal joosta. Jooksin algselt sisehallis (Kalevis) ja kui ilm juba vähegi lubas hakkasin väljas jooksma (eriti hea on saepururada!) ja valu ei tekkinud. Kõva pinnas on anyway kehva, sest liigestele halb ja paljudel, kellel natukene lampjalgsus, põrutab vist mingitmoodi ka jalalaba…
Ehk siis lühidalt soovitused:
– jookse võimalikult pehmel pinnasel;
– vajadusel osta jalalaba toetavad lisatallad botastesse.
Pole olemas vale pinnast, on vale jalanõu.
Üldiselt vaja kondlaks teha, mis jalatüübiga tegu, edasi hakkad tosse vaatama. Ja mitte hinna või värvi järgi vaid selle järgi, mis su jalale sobivad.
Lihtne reegel: Kui su vanad jooksutossud on kulunud VÄLISKÜLJEST (kanna pealt vaatad), vajad PEHMEID (cushioned, neutral) jalanõusid. Kui kulunud SISEKÜLJEST, vajad jalavõlvi toetavaid (supporting) tosse. Erinevatelt tootajtelt valik suur, vali tootja selle järgi, mis liist su jalle kõige rohkem sobib.
Üks asi siiski on, mida võid vaadata, joostes ükskõik mis pinnasel, tee ei tohiks olla viltu (a.la. piki mäenõlva joostes), selline asi võib küll jalad ära lõhkuda. Lisaks pead arvestama, et tossu eluiga on 1000-1200km maksimaalselt, üle selle kaotavad tossud kiiresti oma põrutusi vähendavad omadused.
Ja lisaks tavalisele jooksmisele, oleks suurepärane, kui saaksid joosta PALJAJALU, korra nädalas, muruplatsil (staadion näiteks), kilomeeter poolteist vast ja päka peal. See on kõige loomulikum jooksuasend ning tugevdab jalavõlvi ja sääri.
Soovitused jooksujalatsite ostmisel
1. Jooksujalats ostke poest ja kogenud müüja käest
2. Jooksujalatsi valimisel tuleb arvestada teie kehakaalu, treeningkoormuse mahtu ja intensiivsust, jalgadega seotud kaebusi.
3. Võtke kindlasti kaasa oma vanad jooksujalatsid, sest kulumise järgi saab teada teie jooksustiili iseärasused ning seda tuleb arvestada uue jooksujalatsi muretsemisel
4. Ostke jooksujalats pärastlõunal või õhtupoolikul, sest siis on jalg veidi paisunud ja jalatsid ei osutu hiljem väikeseks
5. Proovige erinevaid mudeleid, hoides neid jalas paar minutit.
6. Proovida tuleks mõlema jala jalatseid, kuna jalapikkused ei tarvitse olla identsed, ostmisel tuleb arvestada suurema jalaga.
7. Jalats ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas, kannaosa ei tohi suruda Ahhilleuse kõõlusele.
8. Jalanõu olgu pigem veidi suurem kui väiksem, sest koormusel jalad veidi paisuvad
9. Hiljemalt 2000 km läbimise järel tuleks uued jalatsid muretseda.
Väga oluline on õige jooksutehnika
Joosta on küll lihtne, kuid jooksma peab siiski tehniliselt õigesti. Tuleb jälgida õiget kehaasendit, jalgade ja käte tööd. Jalgade töö vahetub jooksul pidevalt, kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks ja vastupidi – mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti nö. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga liigselt üle kanna, eriti veel põrutuskindla jalanõu puudumisel, põrutatakse liigselt põlveliigeseid, puusaliigeseid, lülisammast, ka siseelundeid. Jala mahapanek maandumisel toimub põlvest veidi kõverdatud jalaga, mis aitab pehmendada lööki jala kokkupuutel maapinnaga ja vähendab pidurdavat mõju maandumisel. Liialt suur kõverdus põlveliigesest omakorda raskendaks uut äratõukeliigutust ja jooksutempo langeks. Sammupikkus peaks olema kindlasti stabiilne.
Vaade peaks jooksmisel olema suunatud ette, mitte maha ja mitte taevasse, nii suudame hoida ülakeha õiges asendis. Jooksmisel peaks keha olema kergelt ette kallutatud, pea on otseasendis ja suhteliselt paigal, lõug langetatud, näolihased pingevabad. Õlaliigesed peaksid olema pingevabad, nii on hea säilitada õiget kätetehnikat. Käed peaksid liikuma otsesuunas ette ja taha ja olema küünarliigesest kõverdatud.
Tähelepanu tuleb pöörata ka rindkerelihaste tugevdamisele, lihaste nõrkus võib põhjustada ebasoodsa puusaasendi, mis omakorda võib põhjustada hiljem seljavaevusi.
Just algajad jooksevad sageli kramplikult ja liialt suurte sammudega, mis pole energeetiliselt ökonoomne.
Tere!Lugu selline, et olen vahelduva eduga jooksmas käinud u 1,5 aastat. Enamasti kaks korda nädalas u 40 minutit. Jooksen enamasti asfaltil. Varem jooksin jalatsitega, mis kindlasti polnud sobivad selleks. Tegemist oli minuarust isegi vist saaliks mõeldud jalatsitega. Nüüd ostsin korralikud jooksutossud, aga pärast jooksmist on nüüd paremas jalalaba välisküljes päris suur valu. Tossud tunduvad sobivat, paelad peaks ka mugavalt kinni olema, ja mingit ebamugavust ei ole. Kas on ikkagi tegemist sobimatute jalanõudega, või on asi selles, et olen enne sobimatutega jooksnud ja jalg on saanud koormust valesti ning nüüd kui jalg on nö õigesti toestatud, asendis vms, siis selle tõttu tekib valu? Mida edasi teha?
Tere.
Oma isiklikest kogemustest soovitan tõesti asfalti peal mitte joosta.Eriti,kui on selleks valed jalanõud.Käin ka suviti ise ülepäeviti jooksmas(8 kuni isegi 16 km) ja eelmine suvi juba omad vitsad peksid.Nimelt asfaltil jooksmine väga põrutab siseelundeid(eriti neerusid) ja nii juhtus ka mul.Järsku üks kord pärast ca. 10 km jooksu kõhus valud,hiljem wc-sse minnes valus urineerida ja uriin punane(isiklikult mõtlesin,et veri kuidagi uriini satunud,et olen millegile väga viga teinud ka sisemine verejooks).Hilj andsin rahu ja käisin arsti juures,kus öelda,et see on väga ohtli ja maantee väga põrutab.Tuli välja,et uriini sattusid oopis sapi tükid.Nii,et ettevaatust asfaldil jooksmiseta,kui siis ainult väga õigete jalanõudega.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.