Õige toitumisega ärevushäire vastu?

Toitumine siin küll ei aita, pigem võta trenniga pingeid maha.

kõigepealt selgita välja, mis on põhjus, miks selline seisund tekib, ehk on lahendamata probleeme jne.

Ärevushäire on kindel diagnoos ja selle ravi on xanax jm analoogid. Kahtlen, et toitumine siin midagi märkimisväärset ära teeb.

On lugematu hulk diagnoose, mis on kõik ravitavad õige toitumisega.

Miks mitte ka ärevushäire, kui isegi skisofreenial on link toitumisega.

-Tank- Sa oled sellest väga kaugel mis ärevushäired oma olemuselt tegelikult on. Natuke tarka juttu kliinikum.ee lehelt:

Sissejuhatus

Uuringud näitavad, et veerand kõigist inimestest võib elu jooksul kannatada mõne ärevushäire all (1). Hiljutise Eesti terviseuuringu (2) tulemustest selgus, et 15-79 aastaste üldpopulatsiooni juhuvalimist (n = 4700) tunnistas küsitlusele eelnenud kuul üldärevuse sümptomeid 9%, korduvaid paanikahoogusid 6%, agorafoobia sümptomeid 3% ja olulist sotsiaalärevust 5%. Ärevushäired algavad tavaliselt nooruki- või nooremas täiskasvanueas ja on tihti korduva või kroonilise kuluga, kusjuures naised haigestuvad meestest 2-3 korda sagedamini (3).

Kuigi ärevus on oma olemuselt normaalne kogemus, põhjustavad ärevuse haiguslikud ilmingud palju kannatusi ning häirivad suuresti töövõimet ja igapäevast elu (4). Kroonilised ärevushäired on seotud depressiooni ning somaatiliste häirete, sealhulgas ajuvereringe-, seedetrakti- ja südamehaiguste suurema tekkeriskiga (5). Somaatilisele haigusele kaasuv ärevushäire raskendab omakorda põhihaiguse kulgu ja ravile allumist ning suurendab otseseid ja kaudseid ravikulusid (6). Enamik ärevushäirete all kannatajatest otsib esmalt abi perearstilt, kuid ärevushäire äratundmise ja asjakohase ravi alustamiseni jõutakse sageli suure hilinemisega (7). Käesoleva ülevaate eesmärgiks on tutvustada ärevushäirete olemust ja diagnostilist algoritmi ning anda tõenduspõhiseid soovitusi efektiivseks raviks esmatasandi arstiabis.

Põhjused

Ärevushäirete tekkes omavad tähtsust nii pärilikkus kui ka väliskeskkonna tegurid ning nende vastastikune mõju. Uuringud näitavad, et ärevushäiretesse haigestumist on võimalik seletada 30-40%-l juhtudest geneetiliste teguritega (. Olulised välised mõjud on ohuolukordi põhjustanud sündmuste kogemine, olulised kaotused ja halb kohtlemine lapsepõlves (9). Ka teatud isiksuseomadused suurendavad ärevushäirete riski: mõned jäigad suhtumisviisid ja harjumuspärased tõlgendused võivad suurendada ohutunnet ja soodustada hirmu kinnistumist (10). Neil, kes juba lapsena on olnud ujedad ja kartlikud uute olukordade suhtes, on suurem sotsiaalärevushäire kujunemise risk (11).

Ärevuse bioloogiliseks aluseks on teatud ajuosade talitlus, mille ülesandeks on tagada emotsioonide, mälu ja kehaliste reaktsioonide omavaheline kooskõla ja olukorrale vastavus. Ärevuse ajuvõrgustikku on haaratud mitmed ajukoore, limbilise süsteemi ja ajutüve piirkonnad (12). Keskne tähtsus näib olevat aju mandelkeha (amygdala) tuumade kompleksil, mis annab välis- või siseallikatest saabuvale teabele emotsionaalse tähenduse ja vahendab kiirreageerimist võimalikule ohule, käivitades sümpaatilise ja/või parasümpaatilise erutuse, neuroendokriinse ja respiratoorse aktiveerumise ning muutusi käitumises (13). Mälu rakendamine ja olukorra mõtestamine hipokampuse ja ajukoore keskuste kaudu võib korrigeerida amygdala aktiivsust, pärssides ebavajalikku erutust või toetades otstarbekat reaktsiooni. Amygdala-keskse võrgustiku liigne ja ebaotstarbekas aktiivsus võibki olla haigusliku ärevuse psüühiliste, kehaliste ja käitumuslike sümptomite aluseks. Ärevust reguleerivad aminohappe- ja monoamiinsete virgatsainete ning neuropeptiidide vahendusel toimivad neuronaalsed ülekandemehhanismid. Uuringud näitavad, et ärevushäirete puhul võib olla tegemist gammaaminovõihappe virgatsainesüsteemi puuduliku funktsiooniga (14), noradrenaliini (15) ja koletsüstokiniini (16) liigse aktiivsusega ning serotoniinisüsteemi talitlushäirega, mis tõenäoliselt on seotud serotoniini sünaptilise saadavuse vähenemise ja retseptoorse ülitundlikkusega (17).

Soovitan lugeda ka ärevushäirete ja foobiate käsiraamatut. Ise pole veel läbi lugenud vaid natuke lehitsend kuid tundus küll hea raamat.

Ravimitest keeldumine on kindlasti õige tegu – minu arust.

Kas selle spetsialistiga ei saanud selle põhjust välja selgitada või sai? Kas eelnevast tekstist said midagi targemaks?

Mul on üks edulugu rääkida…

Olen sel teemal ühe tuttava psühhiaatriga rääkinud ja tema ütles selle kohta et väga hea ravim on aeroobne treening. Et tema soovitaks paljudele pigem mingit sellist pikka rahulikku tegevust, aga inimesed eelistavad ravimeid, kuna ei viitsi aeroobset teha.

Olen sel teemal ühe tuttava psühhiaatriga rääkinud ja tema ütles selle kohta et väga hea ravim on aeroobne treening. Et tema soovitaks paljudele pigem mingit sellist pikka rahulikku tegevust, aga inimesed eelistavad ravimeid, kuna ei viitsi aeroobset teha.

Jah…võib ka laiemalt. Meie elustiil ja mõtlemine (suhtumine olukordadesse) on uskumatult paljude hädade põhjustajaks.

Nagu see mõtlemine oleks niiväga enda teha, palju sellest on juba geneetiline, palju kristalliseerunud esimestel eluhetkedel ja varastel eluaastatel.

Muidugi on olukorda võimalik mõjutada aga lihtne see pole. Metastaasidega vähist on ka võimalik ise oma jõududega lahti saada, aga enamik ikka nii kergesti hakkama ei saa.

Tegutsema peaks juba enne, kui kasvajad tekivad.

Kuidas see vanarahvas nüüd ütleski…

Inimene on ise oma õnne sepp ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nagu see mõtlemine oleks niiväga enda teha, palju sellest on juba geneetiline, palju kristalliseerunud esimestel eluhetkedel ja varastel eluaastatel.

Muidugi on olukorda võimalik mõjutada aga lihtne see pole. Metastaasidega vähist on ka võimalik ise oma jõududega lahti saada, aga enamik ikka nii kergesti hakkama ei saa.

Panen teile veel ühe lingi….sealt saab ühe tunnise loengu alla laadida.