Reaalained

Mul oli reaalainetega väga lähedane suhe, istusin kõigis konsultatsioonides ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tervist!

Tähendab enda suure huvi tõttu reaalainete vastu tekkis mul küsimus :

kuidas teil olid lood nendega, millised hinded olid (9 klassis), kas osalesid kuskil olümpiaadidel, tegid eksamit jne.

Reaalaineteks on mata, keemia, füüsika ja bioloogia ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Rääkige oma kogemustest nendega

9 klassis oli Mata 5 – eksam max punktid 5, keemia ja bioloogia oli 5, füüsikat ei mäleta täpselt – aga ilmselt oli 4 või 5:D Põhikool oli nagu lumme kusta.

Mata on läbi aegade lemmik olnud, aga asi läks huvitavamaks keskas, kus tulid tuletised ja tõenäosus. Aga ülikoolis need kolmekordsed integraalid/tuletised, maatriksid, diferentsiaalvõrrandid olid juba omaette ooper ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Füüsika ja keemia eriti ei meeldinud ja aru ka vahel ei saanud, kuigi olid 5.

Põhikooli mata eksam 5 ja 12. klassi lõpueksam 81p (oleks tegelikult natuke rohkem tahtnud, aga oli raske variant ning paljud said loodetust vähem)

Tegelikult pole üksi reaalaine raske, tuleb lihtsalt õigel ajal asi selgeks teha, sest kui lüngad jäävad sisse, siis hiljem on väga raske neid järele õppida.

põhikool oli ladna jh mata eksam kindlalt 5, kuid peale seda rohkem ei viitsinud gümnaasiumis tegeleda nende ainetega. Eksameid tegin humanitaar ainetes ja need olid OK.

Põhikooli matemaatika eksamil jäin napilt 5st ilma vormistamisvigade pärast. Need vormistamisvead on mul pidevalt hindeid allapoole kiskunud kuigi matemaatika on olnud üks mu tugevamaid külgi ning ma võtsin alati osa matemaatika olümpiaadidelt. Koolivoorus vist isegi võitsin selle korra või kaks gümnaasiumis kuid edasi ei pääsenud. Keemia ja füüsika olümpiaadidel läks veidi kehvemini. Peastarvutamises olen aga alati meister olnud.

Gümnaasiumi lõpus tegin keemia ja matemaatika eksamid, punktid vastavalt 89 ja 81. Oleks võinud rohkem olla kuid vahet pole, tähtis on see et sain heasse ülikooli sisse.

Mul on ka reaalainetega (matemaatika ja füüsika eelkõige) üsna lähedased suhted olnud läbi aegade. Käisin matemaatika ja füüsika olümpiaadidel (tegelikult käisin natuke humanitaarainete olümpiaadidel ka). Matemaatika riigieksami sai 92p, füüsikas ainult 88. Ülikoolis sai ka matemaatikat õpitud korralikult – mitte küll nii palju, nagu oleks vaja olnud ja tahtnud, aga midagi ikka. Magistriõppes on nüüd matemaatikat kahjuks vähem olnud ja füüsika on täitsa unarusse jäetud. Töö on mul ka hetkel matemaatikaga seotud. Oleks rohkem vaba aega, tegeleks sellega veel tõsisemalt.

Mata on läbi aegade lemmik olnud, aga asi läks huvitavamaks keskas, kus tulid tuletised ja tõenäosus. Aga ülikoolis need kolmekordsed integraalid/tuletised, maatriksid, diferentsiaalvõrrandid olid juba omaette ooper

Füüsika ja keemia eriti ei meeldinud ja aru ka vahel ei saanud, kuigi olid 5.

Põhikooli mata eksam 5 ja 12. klassi lõpueksam 81p (oleks tegelikult natuke rohkem tahtnud, aga oli raske variant ning paljud said loodetust vähem)

Tegelikult pole üksi reaalaine raske, tuleb lihtsalt õigel ajal asi selgeks teha, sest kui lüngad jäävad sisse, siis hiljem on väga raske neid järele õppida.

Sa tegid eksami 2006 aastal( profiili vanuse järgi arvutades ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) ?

Ise tegin mata eksami 2007 aastal, nii kirvest eksamit ei ole varem ega hiljem olnud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Punkte sain üle 2x vähem kui proovieksamis, nii vähe,et häbi siia kirjutada. Aga praegu õpin ikkagi inseneriks ja kõrgema matiga pole kunagi probleeme olnud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Põhikooli mataeksam 5, see oli ka ainuke reaalaine eksam põhikoolis.