Punaedu lõpp ehk Eesti spordi tulevik..
- This topic has 31 replies, 12 voices, and was last updated 15 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Punaedu lõpp, hüvasti medalid – loe siit !
Kas ka meie alal on nii?
Ja nii ongi, olen Pulleritsiga päri. Ütlesin oma arvamuse sellest ka ennustusmängu teemas.
Ei ole absoluutselt päri. Eesti pole kunagi oma väiksuse tõttu teatekuldasid noppinud ja vähetõenäoline, et kunagi nopibki. Seetõttu maailma halvim suusariik? Noh natuke kriitilist mõtlemist palun.
Pullerits ongi kriitiline, see tema stiil. Sageli äärmuslik, kuid igas väljaütlemises on tõetera sees. Viimane koht meeste teates pole ju see, mille järgi mindi!
Kindlasti ei lähe keegi kaotama, aga kõik mõnikord ju kaotavad.
Need suusatajad on ikka oma edu saavutanud ikka EV ajal. Punaedu, kuna treenerid on pärit nõukogude ajast? Siis on vaja 90ndatel sündinud treenereid? Krt aga siis ju jälle see jama, et nende vanemad sündinud nõukogude ajal. Kui nad õnnestuvad, siis on see nõukogude aja teene kui ebaõnnestuvad, siis punaedu lõpp…
Kriitiliselt võib ju mõelda ja peabki mõtlema, aga selline lahmimine ei vii ka kusagile. Muutub mögaks.
Pakun, et SUHTUMINE töösse (treeningutesse) on see, mis nn punaajast nende sportlastega kaasa tuli. Aeg oli selline, kus tuli endale ise kõik kätte võidelda… Tänapäeval hakkavad sisuliselt tulemusteta, kuid ehk isegi andekad sportlased (aga kohati laisad) kõigepealt NÕUDMA ja siis ehk annavad midagi selle eest vastu ka. Mis ei ole kindlasti mitte reegel …
Pakun, et SUHTUMINE töösse (treeningutesse) on see, mis nn punaajast nende sportlastega kaasa tuli. Aeg oli selline, kus tuli endale ise kõik kätte võidelda… Tänapäeval hakkavad sisuliselt tulemusteta, kuid ehk isegi andekad sportlased (aga kohati laisad) kõigepealt NÕUDMA ja siis ehk annavad midagi selle eest vastu ka. Mis ei ole kindlasti mitte reegel …welcome to europe
Eestil on piisavalt edukaid sportlasi, kes EV ajal tippu tõusnud – seega ei saa kuidagi nõustuda. Pigem jäi punaspordimasina hammasrataste vahele kümneid (sadu?) eestlasi, kelle saavutused võimetest tunduvalt madalamaks jäid. Seega ainult positiivsest mõjust pole ka õige rääkida.
Tere,
Mõnes mõttes on Pulleritsul kahjuks õigus. Olgu suusatamisega kuidas on, kuna tõesti hetkel vanad olijad lahkuvad areenilt ja uusi pole veel jõudnud põlvkonnavahetuseks sirguda…
Samas vaadake, mis on juhtunud Eesti rahvusliku uhkuse korvpalliga. Peale Kanguri ja Vene ei mängi hetkel ükski eestlane mõnes tõsiseltvõetavas liigas. Koondis kukkus viimase tsükli ajal mudaliigasse – see on tõsiasi. Tekib küsimus, et milles nagu probleem? Kuni 16 aastaseks saamiseni mängivad Eesti noored päris tõsiseltvõetavat korvpalli ja on nii mõnelgi rahvusvahelisel võistlusel arvestatavaid kohti saavutanud. Vanus 16-18, mis on määravad korvpalluri edaspidise karijääri suhtes, toimub selge seisak. Olete kindlasti kuulnud igavestest andekatest noortest, kuni 27 eluaastat
Peamisteks arenguseisaku põhjusteks on minu hinnangul järgmised asjaolud: 1) alkohol ja peod varajases nooruses; 2) nõrk üldfüüsiline ettevalmistus; 3) puuduv kindel süsteem ja arenguperspektiivid; 4) eeskujude puudumine; 4) negatiivsete eeskujude olemasolu (mängid hästi või halvasti aga oma papi saad ikka kätte).
Kahjuks on sarnaseid tendentse märagata ka teistel spordialadel. Muide uusi ja mängitavaid korvpallisaale on kõikjal üle Eesti, palle peaks ka jaguma
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Redds
inimesed on end kuidagi valesti häälestanud.
medal ei ole peamine vaid arenemine sportlasena kui ka lihtsalt inimesena.
kes jõuab tippu see jõuab ning ülimalt positiivne muidugi.
hetkel on aga suhtumine,et kui medalit ei tule siis pole mõttet jätkata ning sportlane tembeldatakse lolliks,laisaks jne.
kahju,et asjad on jõudnud niikaugele nagu nad on ehk negatiivse suunas.
Arvan, et nõuka ajal taoti rohkem moraali pähe. Selle juurde kuulus ka laialdasem spordi tegemine, mida toetati rohkem. Praeguse turumajanduse oludes kahjuks nii, et nt. staadionil trenni tehes pead ostma pileti, mis tihedal käimisel rahakoti pihta hakkab käima. Seepärast tehakse sportliku kulutuse asemel hoopis “asjalik” viinaost.
Ajad muutuvad. Praegu leidub peale sporditegemise kordades rohkem tegevusi. Lükka telekas lahti 70 kanaliga, passi internetis, sõida bemmiga ringi jne.
Preagu on rohkem IN mällarisse joomine, piffidega jauramine ja klotsi kokku ajamine, kui sport.
No muru oli ikka silmipimestavalt rohelisem…oh mis möga.
inimesed on end kuidagi valesti häälestanud.medal ei ole peamine vaid arenemine sportlasena kui ka lihtsalt inimesena.
kes jõuab tippu see jõuab ning ülimalt positiivne muidugi.
hetkel on aga suhtumine,et kui medalit ei tule siis pole mõttet jätkata ning sportlane tembeldatakse lolliks,laisaks jne.
kahju,et asjad on jõudnud niikaugele nagu nad on ehk negatiivse suunas.
Sul on täiesti õigus.Medal ega võit ei ole peamine,vaid see,et eesti sportlane end hästi tunneks.Kui eesti sportlane on ise 45.kohaga rahul,siis ei ole kellelgi õigus mingeid pretensioone esitada.
Eesti sportlase jaoks on ka 45.koht lihtsalt suurepärane ja ka viimane koht näitab eesti sportlase arengut sportlase ja inimesena.
Igasugu n-ö “spordisõbrad”,ajakirjanikud jmt kamp võiks üleüldse lõuad pidada.
Nad saavad kõigest valesti aru.
Nad lihtsalt segavad sportlasi.
Vägivaldurile niipalju, et ei ülista rohelise muru aegu. NOORED tegid raudselt rohkem sporti, seda organiseeriti paremini.
- You must be logged in to reply to this topic.
