kiiresti või aeglaselt – mis vahe on?

Aeglaselt langetamine peaks põhjustama rohkem hüpertroofiat, kontsentrilises faasis pole küll mõtet liigutust teadlikult pidrudada. Raskuse peaks tõstma optimaalse kiirusega.

Samas näiteks Kai Greeni treeninguvideos tüüp tegi täiega kiiresti harjutusi.

Ära proffide tehnikat nii väga jälgi. Ma olen ka näinud neid videosid nendest treenimas ning see kuidas nemad pumpavad on vahest ikka väga kahtlane. Neile see võib toimida kuid algaja peaks vast ikka rahulikumalt asja võtma.

Oma aeg ja koht on treeningus nii kiiresti/plahvatuslikult sooritatavatel liigutustel, kui ka aeglaselt/ajaliselt sooritatud liigutustel.

Esimesed aitavad aktiveerida suuri motoorseid üksusi, mis kaasavad töösse kiireid lihaskiude, kuid ka väsivad kiiresti, seega oleks soovitatav kasutada neid nt treeningul esimeste harjutuste juures, kui närvisüsteem pole veel väsinud.

Teised sobivad hästi tempotreeninguks, kuna võimaldab seeriat ajaliselt pikendada. Kuna liigutused/lihastunnetus on seal hästi kontrollitud, siis kasutatakse seda meetodit ka taastusravis. Arusaadavalt, mida pikemalt kestab seeria, seda väiksemat raskust saad kasutada ja seda rohkem on aktiveeritud just aeglased lihaskiud.

Kui tead, millist jõuliiki parasjagu arendada tahad ning oled oma treeningu vastavalt sellele tsüklitesse jaotanud, siis lõikad kasu mõlemast lähenemisest.

Edu!

kuskilt olen lugenud nii,et “kui sa ei liiguta kangi nii kiiresti kui võimalik siis sa ei treeni jõudu”.siit võid omad järeldused teha

Tõsi, selles on suur tõetera sees. Korduse kiire, kiiruslik, isegi kergelt plahvatuslik sooritus on üks võimalustest, kuidas kiireid II B tüüpi kiudusid unest äratada ja lihastöösse kaasata. II B tüüpi kiud on aga tõepoolest suurima jõupotentsiaaliga. Ent korduse kiiruslik sooritus ei ole jõu arendamisel ainus oluline komponent. Oluline on ka adekvaatse raskuse kasutamine. Pikad seeriad, samuti aeglased kordused annavad kiiruses, plahvatuses ja maksimaaljõus, nende taseme vähenemises tegelikult päris tublisti tunda, just negatiivses mõttes. Kiirus ja jõud on tulenevad lihaskiudude tasandil samadest karakteristikutest. Kõnekas on kasvõi see fakt, et kui tegin lühikese seeriaid ja suure raskusega kükke, kükkisin kastilt, panin võrkpalliga igal ajal pealt, korvpalliga headel päevadel. Nüüd, kui selg suurt raskust selga võtta ei luba, jalgade massi olen hoidnud ja edasi viinud pika ajalise seeria pealt (pidev pinge ja kontrollitud aeglased kordused) ei ole pealtpanekut mõtet proovidagi. Mass on küll, kuid jõud oluliselt vähenenud. Ka maksimaaljõud kükis on väga oluliselt kukkunud, kuna lühikest seeriat, mis loomult niikuinii kiire, pole kaua teinud.

Tõsi, selles on suur tõetera sees. Korduse kiire, kiiruslik, isegi kergelt plahvatuslik sooritus on üks võimalustest, kuidas kiireid II B tüüpi kiudusid unest äratada ja lihastöösse kaasata. II B tüüpi kiud on aga tõepoolest suurima jõupotentsiaaliga. Ent korduse kiiruslik sooritus ei ole jõu arendamisel ainus oluline komponent. Oluline on ka adekvaatse raskuse kasutamine. Pikad seeriad, samuti aeglased kordused annavad kiiruses, plahvatuses ja maksimaaljõus, nende taseme vähenemises tegelikult päris tublisti tunda, just negatiivses mõttes. Kiirus ja jõud on tulenevad lihaskiudude tasandil samadest karakteristikutest. Kõnekas on kasvõi see fakt, et kui tegin lühikese seeriaid ja suure raskusega kükke, kükkisin kastilt, panin võrkpalliga igal ajal pealt, korvpalliga headel päevadel. Nüüd, kui selg suurt raskust selga võtta ei luba, jalgade massi olen hoidnud ja edasi viinud pika ajalise seeria pealt (pidev pinge ja kontrollitud aeglased kordused) ei ole pealtpanekut mõtet proovidagi. Mass on küll, kuid jõud oluliselt vähenenud. Ka maksimaaljõud kükis on väga oluliselt kukkunud, kuna lühikest seeriat, mis loomult niikuinii kiire, pole kaua teinud.

Nõus Oskariga. Kui plahvatuslikke trenne või harjutusi miinimumini viia, võid veel massi küll lisada, kuid jõunumbrid jäävad pigem surnud staadiumi.

Veel soovituseks. Rinnalt surumise, küki, või ükstapuha isegi et mis muu harjutuse ajal võiks ka kangi/hantlit ise kõvemini pigistada. Treenib haaret ja üldsegist kaasab rohkem lihaskiude mängu.

Veel…aeglaselt kordusi tehes pumpad sa küll mõnusalt sarkoplasma mahtu (saad massi), kuid vähe saab mõjustatud närvisüsteem, mis jõu ja kiiruse arendamise seisukohast ülioluline.

Aga kelllel on üldse vaja sellist suurt “kosmeetilist” lihasmassi ? ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Pigem olgu juba pisut väiksem, aga selle eest ka funktsionaalne ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>