Skip to main content

Mis arvate?

Avaleht » Forums » Treening » Algajad » Mis arvate?

Viewing 13 posts - 1 through 13 (of 13 total)
  • Autor
    Postitused
  • #20833
    AivoK
    Member

    Toitumine

    08,30

    3 Praemuna.

    1 toores muna

    300-400 ml vett

    1 tass teed/ u 300 ml

    Tatrapuder/ Kogust ei tea,aga korralik suur taldriku täis.

    2 viilu leiba

    11,00

    Keedetud kartul(5-6tk)/ praekartul Lihaga(200 gr.).

    Kohupiim(100gr.).

    2 viilu leiba/vorstiga

    1 tass teed/ u 300 ml

    300-400 ml vett

    15,00

    Trenn 1h/ peale seda 1-2 banaani või 1-2 õuna

    17,00

    Makaronid kastmega(Hakkliha, Liha v Vorstiga)

    2-3 viilu leiba/2-3 viilu vorstiga/2-3 viilu tomatiga

    Mahl/tee u 300ml

    20,00

    Keedetud munavalge 3 tk

    2-3 viilu leiba

    1-2 tassi keefiri u 300-600 ml

    22,00

    2-3 viilu saia/2-3 viilu vorstiga

    Šokolaadihelbed jogurtiga

    1-2 tassi mahla u 300-600ml

    500ml vett

    #245525
    Anonüümne
    Guest

    EDIT: kustutasin tsitaadi…venis pikale

    Lisa koguseid rohkem…Näiteks tass teed? Kui suur tass? Tatrapuder? Umbes ikka tead, palju sööd…nii detsiliitri täpsusega ehk? Või on siin grammides vaja…seda teavad targemad.

    #245531
    AivoK
    Member

    EDIT: kustutasin tsitaadi…venis pikale

    Lisa koguseid rohkem…Näiteks tass teed? Kui suur tass? Tatrapuder? Umbes ikka tead, palju sööd…nii detsiliitri täpsusega ehk? Või on siin grammides vaja…seda teavad targemad.

    Nii,üritasin nii palju muuta kui oskasin.

    #245533
    Vilps
    Member

    Massikava nagu aru saan? Võiks eesmärke ka selgitada, et lihtsam oleks ülevaadet anda.

    #245545
    Amarillo
    Member

    kella 5-ne ja 22-ne on täiesti metsa ju, ainult süsivesikud pm ja miks peale trenni mingit kohupiima ei võta lisqaks või sheiki? saiad vorstiga jäta kindlalt ära <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #245556
    AivoK
    Member

    kella 5-ne ja 22-ne on täiesti metsa ju, ainult süsivesikud pm ja miks peale trenni mingit kohupiima ei võta lisqaks või sheiki? saiad vorstiga jäta kindlalt ära <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kas saia jätan siis üldiselt menüüst välja?

    Mida sina siis soovitaksid kella 5-ks ja kella 10-ks õhtul?

    #245558
    SHOXi
    Member

    miks 1 toores muna?!

    mis peaks olema selle toitumiskava eesmärk, mida sa tahad saavutada.

    #245562
    PumaZ
    Member

    Õhtusesse 17.00 vorstikastme ja võileibade asemele võiksid visata. Nt tuunikala konservi, tatraga.

    Enne magamaminekut aga kodujuust, sinna juurde veel peotäis pähkleid või päevalille seemneid.

    Aga kõigepealt võiksid öelda, kas sa tahad kaalu langetada v juurde võtta?

    #245563
    samuil
    Member

    Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Lihasmassi kasvatamise seisukohalt on parimaks just loomne valk, mida peaks tarbima umbes 2 grammi 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas.

    Süsivesikuterikkad toiduained on:

    täisteraleib, kartulid,pruun riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted, nuudel. Eelistama peaks kvaliteetsüsivesikuid – näiteks pruuni riisi, kaera, kartulit, spagette. Nende organismi imendumise aeg on pikem ning seetõttu tagavad nad täiskõhutunde kauemaks ajaks. Üldiselt vajavad täiskasvanud inimese aju, süda ja närvisüsteem 150-180 grammi glükoosi ööpäevas, seega peaks kolm korda nädalas regulaarselt treeniv inimene sööma päevas 4-6 grammi piires süsivesikuid oma kehakaalu ühe kilogrammi kohta, kuid kõik see on individuaalne ja sõltub suuresti igapäevasest füüsilisest koormusest.

    Kiudained :

    aedvili, kaer, oder, must rukkileib, täisterasai, sepik, täisterahelbed. Kiudained leiduvad ka kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades.Kiudainete soovitatav hulk oleks 15…35 g ööpäevas.

    Rasvad

    Ka rasvu kasutatakse energiaks ning vajalike hormoonide tootmiseks. Eelistada tuleks taimseid rasvu (nt. oliivi-, kalamaksa-, linaseemneõli), üldjuhul on head rasvad need, mis on toatemperatuuril vedelal kujul. Paljud tooted sisaldavad n.-ö. peidetud rasvu (sealiha, maks, keeduvorst, verivorst).Maksimaalselt võib ööpäevas süüa 1 kg kehakaalu kohta 1 grammi rasva. Samas täiesti rasvavaba dieet on äärmiselt tervise- ja lihasevaenulik.

    Põhitoitainegruppide baasil saadav päevane energia peaks olema järgmistes piirides: valke 10-­15%, süsivesikuid 55-­60%, rasvu 25-­30% kogu päeva toiduenergiast. Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiatarbe. Energia vajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripäradest, kliimast ja muudest tingimustest.

    http://www.fiile.ee/index.php?option=com_c…26&Itemid=9

    #245567
    .ep
    Member

    mis vanus, pikkus ja kaal? ja need viimased söögikorrad sisaldavad väga palju süsivesikuid jah.

    #245573
    Fdvk
    Member

    Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Lihasmassi kasvatamise seisukohalt on parimaks just loomne valk, mida peaks tarbima umbes 2 grammi 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas.

    Süsivesikuterikkad toiduained on:

    täisteraleib, kartulid,pruun riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted, nuudel. Eelistama peaks kvaliteetsüsivesikuid – näiteks pruuni riisi, kaera, kartulit, spagette. Nende organismi imendumise aeg on pikem ning seetõttu tagavad nad täiskõhutunde kauemaks ajaks. Üldiselt vajavad täiskasvanud inimese aju, süda ja närvisüsteem 150-180 grammi glükoosi ööpäevas, seega peaks kolm korda nädalas regulaarselt treeniv inimene sööma päevas 4-6 grammi piires süsivesikuid oma kehakaalu ühe kilogrammi kohta, kuid kõik see on individuaalne ja sõltub suuresti igapäevasest füüsilisest koormusest.

    Kiudained :

    aedvili, kaer, oder, must rukkileib, täisterasai, sepik, täisterahelbed. Kiudained leiduvad ka kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades.Kiudainete soovitatav hulk oleks 15…35 g ööpäevas.

    Rasvad

    Ka rasvu kasutatakse energiaks ning vajalike hormoonide tootmiseks. Eelistada tuleks taimseid rasvu (nt. oliivi-, kalamaksa-, linaseemneõli), üldjuhul on head rasvad need, mis on toatemperatuuril vedelal kujul. Paljud tooted sisaldavad n.-ö. peidetud rasvu (sealiha, maks, keeduvorst, verivorst).Maksimaalselt võib ööpäevas süüa 1 kg kehakaalu kohta 1 grammi rasva. Samas täiesti rasvavaba dieet on äärmiselt tervise- ja lihasevaenulik.

    Põhitoitainegruppide baasil saadav päevane energia peaks olema järgmistes piirides: valke 10-­15%, süsivesikuid 55-­60%, rasvu 25-­30% kogu päeva toiduenergiast. Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiatarbe. Energia vajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripäradest, kliimast ja muudest tingimustest.

    http://www.fiile.ee/index.php?option=com_c…26&Itemid=9

    Ei saa sellest aru, kuidas saab valke olla 15% ja rasvu 30% kui valke peab sööma 2g kehakaalu kohta ja rasvu 1g?

    #245574
    Anonüümne
    Guest

    Ei saa sellest aru, kuidas saab valke olla 15% ja rasvu 30% kui valke peab sööma 2g kehakaalu kohta ja rasvu 1g?

    Vahe on vist selles, et 1g rasva annab rohkem kui 2 korda rohkem energiat(9 kcal) kui 1g valku (4kcal).

    #245587
    samuil
    Member

    Ei saa sellest aru, kuidas saab valke olla 15% ja rasvu 30% kui valke peab sööma 2g kehakaalu kohta ja rasvu 1g?

    Need % sõltuvad sõltub soost, east, kehamassist,kehalisest aktiivsusest, ainevahetuse eripäradest, kliimast ja muudest tingimustest. Igaüks peab need numbrid endale ise arvutama. Käies jõusaalis on valgu % muidugi suurem. Endal hetkel sellised numbrid: valgud 27%, süsivesikud 51% ja rasvad 22%.

    TOITAINE ENERGEETILINE POTENTSIAAL

    Toiduainete pakenditel on valkude, süsivesikute, ja rasvade energiasisaldus sageli väljendatud teises mõõtühikutes – džaulides. kcal/g (kJ/g) 1 (k)cal = 4,2 (k)J.

    Oksüdeerimine inimese organismis- valgud 4,1 (17,2) ,rasvad 9,3 (38,9), süsivesikud 4,1 (17,2)

    Toidu energia­sisalduse arvutamisel kasutatav väärtus – valgud 4 (17), rasvad 9 (38), süsivesikud 4 (17)

Viewing 13 posts - 1 through 13 (of 13 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.