Mis arvate?
- This topic has 12 replies, 9 voices, and was last updated 16 years, 1 month tagasi by
samuil.
-
AutorPostitused
-
detsember 26, 2009 at 7:38 p.l. #20833
AivoK
MemberToitumine
08,30
3 Praemuna.
1 toores muna
300-400 ml vett
1 tass teed/ u 300 ml
Tatrapuder/ Kogust ei tea,aga korralik suur taldriku täis.
2 viilu leiba
11,00
Keedetud kartul(5-6tk)/ praekartul Lihaga(200 gr.).
Kohupiim(100gr.).
2 viilu leiba/vorstiga
1 tass teed/ u 300 ml
300-400 ml vett
15,00
Trenn 1h/ peale seda 1-2 banaani või 1-2 õuna
17,00
Makaronid kastmega(Hakkliha, Liha v Vorstiga)
2-3 viilu leiba/2-3 viilu vorstiga/2-3 viilu tomatiga
Mahl/tee u 300ml
20,00
Keedetud munavalge 3 tk
2-3 viilu leiba
1-2 tassi keefiri u 300-600 ml
22,00
2-3 viilu saia/2-3 viilu vorstiga
Šokolaadihelbed jogurtiga
1-2 tassi mahla u 300-600ml
500ml vett
detsember 26, 2009 at 7:41 p.l. #245525Anonüümne
GuestEDIT: kustutasin tsitaadi…venis pikale
Lisa koguseid rohkem…Näiteks tass teed? Kui suur tass? Tatrapuder? Umbes ikka tead, palju sööd…nii detsiliitri täpsusega ehk? Või on siin grammides vaja…seda teavad targemad.
detsember 26, 2009 at 7:52 p.l. #245531AivoK
MemberEDIT: kustutasin tsitaadi…venis pikaleLisa koguseid rohkem…Näiteks tass teed? Kui suur tass? Tatrapuder? Umbes ikka tead, palju sööd…nii detsiliitri täpsusega ehk? Või on siin grammides vaja…seda teavad targemad.
Nii,üritasin nii palju muuta kui oskasin.
detsember 26, 2009 at 7:58 p.l. #245533Vilps
MemberMassikava nagu aru saan? Võiks eesmärke ka selgitada, et lihtsam oleks ülevaadet anda.
detsember 26, 2009 at 9:08 p.l. #245545Amarillo
Memberkella 5-ne ja 22-ne on täiesti metsa ju, ainult süsivesikud pm ja miks peale trenni mingit kohupiima ei võta lisqaks või sheiki? saiad vorstiga jäta kindlalt ära
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>detsember 26, 2009 at 10:39 p.l. #245556AivoK
Memberkella 5-ne ja 22-ne on täiesti metsa ju, ainult süsivesikud pm ja miks peale trenni mingit kohupiima ei võta lisqaks või sheiki? saiad vorstiga jäta kindlalt ära
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas saia jätan siis üldiselt menüüst välja?
Mida sina siis soovitaksid kella 5-ks ja kella 10-ks õhtul?
detsember 26, 2009 at 11:01 p.l. #245558SHOXi
Membermiks 1 toores muna?!
mis peaks olema selle toitumiskava eesmärk, mida sa tahad saavutada.
detsember 27, 2009 at 12:25 e.l. #245562PumaZ
MemberÕhtusesse 17.00 vorstikastme ja võileibade asemele võiksid visata. Nt tuunikala konservi, tatraga.
Enne magamaminekut aga kodujuust, sinna juurde veel peotäis pähkleid või päevalille seemneid.
Aga kõigepealt võiksid öelda, kas sa tahad kaalu langetada v juurde võtta?
detsember 27, 2009 at 12:52 e.l. #245563samuil
MemberToiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Lihasmassi kasvatamise seisukohalt on parimaks just loomne valk, mida peaks tarbima umbes 2 grammi 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas.
Süsivesikuterikkad toiduained on:
täisteraleib, kartulid,pruun riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted, nuudel. Eelistama peaks kvaliteetsüsivesikuid – näiteks pruuni riisi, kaera, kartulit, spagette. Nende organismi imendumise aeg on pikem ning seetõttu tagavad nad täiskõhutunde kauemaks ajaks. Üldiselt vajavad täiskasvanud inimese aju, süda ja närvisüsteem 150-180 grammi glükoosi ööpäevas, seega peaks kolm korda nädalas regulaarselt treeniv inimene sööma päevas 4-6 grammi piires süsivesikuid oma kehakaalu ühe kilogrammi kohta, kuid kõik see on individuaalne ja sõltub suuresti igapäevasest füüsilisest koormusest.
Kiudained :
aedvili, kaer, oder, must rukkileib, täisterasai, sepik, täisterahelbed. Kiudained leiduvad ka kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades.Kiudainete soovitatav hulk oleks 15…35 g ööpäevas.
Rasvad
Ka rasvu kasutatakse energiaks ning vajalike hormoonide tootmiseks. Eelistada tuleks taimseid rasvu (nt. oliivi-, kalamaksa-, linaseemneõli), üldjuhul on head rasvad need, mis on toatemperatuuril vedelal kujul. Paljud tooted sisaldavad n.-ö. peidetud rasvu (sealiha, maks, keeduvorst, verivorst).Maksimaalselt võib ööpäevas süüa 1 kg kehakaalu kohta 1 grammi rasva. Samas täiesti rasvavaba dieet on äärmiselt tervise- ja lihasevaenulik.
Põhitoitainegruppide baasil saadav päevane energia peaks olema järgmistes piirides: valke 10-15%, süsivesikuid 55-60%, rasvu 25-30% kogu päeva toiduenergiast. Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiatarbe. Energia vajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripäradest, kliimast ja muudest tingimustest.
detsember 27, 2009 at 4:57 e.l. #245567.ep
Membermis vanus, pikkus ja kaal? ja need viimased söögikorrad sisaldavad väga palju süsivesikuid jah.
detsember 27, 2009 at 7:41 e.l. #245573Fdvk
MemberToiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Lihasmassi kasvatamise seisukohalt on parimaks just loomne valk, mida peaks tarbima umbes 2 grammi 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas.Süsivesikuterikkad toiduained on:
täisteraleib, kartulid,pruun riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted, nuudel. Eelistama peaks kvaliteetsüsivesikuid – näiteks pruuni riisi, kaera, kartulit, spagette. Nende organismi imendumise aeg on pikem ning seetõttu tagavad nad täiskõhutunde kauemaks ajaks. Üldiselt vajavad täiskasvanud inimese aju, süda ja närvisüsteem 150-180 grammi glükoosi ööpäevas, seega peaks kolm korda nädalas regulaarselt treeniv inimene sööma päevas 4-6 grammi piires süsivesikuid oma kehakaalu ühe kilogrammi kohta, kuid kõik see on individuaalne ja sõltub suuresti igapäevasest füüsilisest koormusest.
Kiudained :
aedvili, kaer, oder, must rukkileib, täisterasai, sepik, täisterahelbed. Kiudained leiduvad ka kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades.Kiudainete soovitatav hulk oleks 15…35 g ööpäevas.
Rasvad
Ka rasvu kasutatakse energiaks ning vajalike hormoonide tootmiseks. Eelistada tuleks taimseid rasvu (nt. oliivi-, kalamaksa-, linaseemneõli), üldjuhul on head rasvad need, mis on toatemperatuuril vedelal kujul. Paljud tooted sisaldavad n.-ö. peidetud rasvu (sealiha, maks, keeduvorst, verivorst).Maksimaalselt võib ööpäevas süüa 1 kg kehakaalu kohta 1 grammi rasva. Samas täiesti rasvavaba dieet on äärmiselt tervise- ja lihasevaenulik.
Põhitoitainegruppide baasil saadav päevane energia peaks olema järgmistes piirides: valke 10-15%, süsivesikuid 55-60%, rasvu 25-30% kogu päeva toiduenergiast. Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiatarbe. Energia vajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripäradest, kliimast ja muudest tingimustest.
Ei saa sellest aru, kuidas saab valke olla 15% ja rasvu 30% kui valke peab sööma 2g kehakaalu kohta ja rasvu 1g?
detsember 27, 2009 at 7:45 e.l. #245574Anonüümne
GuestEi saa sellest aru, kuidas saab valke olla 15% ja rasvu 30% kui valke peab sööma 2g kehakaalu kohta ja rasvu 1g?Vahe on vist selles, et 1g rasva annab rohkem kui 2 korda rohkem energiat(9 kcal) kui 1g valku (4kcal).
detsember 27, 2009 at 9:58 e.l. #245587samuil
MemberEi saa sellest aru, kuidas saab valke olla 15% ja rasvu 30% kui valke peab sööma 2g kehakaalu kohta ja rasvu 1g?Need % sõltuvad sõltub soost, east, kehamassist,kehalisest aktiivsusest, ainevahetuse eripäradest, kliimast ja muudest tingimustest. Igaüks peab need numbrid endale ise arvutama. Käies jõusaalis on valgu % muidugi suurem. Endal hetkel sellised numbrid: valgud 27%, süsivesikud 51% ja rasvad 22%.
TOITAINE ENERGEETILINE POTENTSIAAL
Toiduainete pakenditel on valkude, süsivesikute, ja rasvade energiasisaldus sageli väljendatud teises mõõtühikutes – džaulides. kcal/g (kJ/g) 1 (k)cal = 4,2 (k)J.
Oksüdeerimine inimese organismis- valgud 4,1 (17,2) ,rasvad 9,3 (38,9), süsivesikud 4,1 (17,2)
Toidu energiasisalduse arvutamisel kasutatav väärtus – valgud 4 (17), rasvad 9 (38), süsivesikud 4 (17)
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.