Rattasõit peale jõutrenni
- This topic has 9 replies, 6 voices, and was last updated 16 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
kühvel selline.. et ma teen peale jõutrenni 30 minutit jalgrattal ja eesmärgiks on rasva põletus. Milline raskusaste on kõige efektiivsem kui võimalik on valida ühest kümneni?
Erinevatel trenazööridel erinevad raskusastmed. “Rasvapõletus” toimub pulsisagedusel 60-75% max pulsist.
Erinevatel trenazööridel erinevad raskusastmed. “Rasvapõletus” toimub pulsisagedusel 60-75% max pulsist.Kas 80% peal rasv enam ei “põle”? Ja 85? 90?
Kas 80% peal rasv enam ei “põle”? Ja 85? 90?Oluliselt vähem. Siis peamine energia allikas lihasdest ja maksast glükogeeni lagunemisena tekkvi glükoos.
kühvel selline.. et ma teen peale jõutrenni 30 minutit jalgrattal ja eesmärgiks on rasva põletus. Milline raskusaste on kõige efektiivsem kui võimalik on valida ühest kümneni?Mina nt panen rattal südamepulsi sageduseks 135 ja selle järgi valib ratas raskuse. Jaksan 25-30 minti ära vändata küll.
Oluliselt vähem. Siis peamine energia allikas lihasdest ja maksast glükogeeni lagunemisena tekkvi glükoos.Üldiselt peetakse küll sobivaimaks tsooniks (nö fitness ehk rasvapõletustsooniks) vahemikku 60-70% SLS max, seal tsoonis läheb ca 85% põletatud kaloritest rasvade arvelt, 10% sv arvelt ja ca 5% v arvelt. Samas on seal intensiivsus madal. 70-80% puhul on laias laastus valkudest sv-st saadava energia suhe 50/50 ja alla 1% jääb valkudele, kuid kuna töö intensiivsus on suurem kui eelmises nn “rasvapõletustsoonis”, siis on ka põletatud üldkaloraaž suurem.Sama jutt ka anaeroobse tsooni kohta, mis on siis 80-90% SLS max. Kuna seal kasutatakse valdavalt energiaks sv (85%), ca 15% rasva arvelt ja alla 1% valkude arvelt, kuid samas on väga kõrge intensiivuse tõttu ka põletatud üldkaloraaž kõrgeim!
Seega on võtmesõnaks siin variatsoonid, mitte vaikses tempos lonkimine.
Kas 80% peal rasv enam ei “põle”? Ja 85? 90?Peale jõutreeningut ei ole just mõtekas minna väntama kõrgel pulsisagedusel. Eesmärgiks ju rasva põletamine mitte aeroobse läve tõstmine. PV-treeningul on peamisks energiaallikaks rasvad. Kuigi jah selline treening ei põleta koguseliselt kõige rohkem rasvu, sest summarne kulu on väike. Rakud, põletades peamiselt rasvu, õpivad selle ära ning edaspidi oskavad kasutada rasvu energiana. Peale selle viib veri treeningul tekkinud piimhappe lihastest minema ja sama toimub ka muude ainevahetuse käigus tekkivate hapetega. Eraldi aeroobse treeningu päeval on kõrgemad pulsisagedused (intervalltreening) omal kohal.
Peale jõutreeningut ei ole just mõtekas minna väntama kõrgel pulsisagedusel. Eesmärgiks ju rasva põletamine mitte aeroobse läve tõstmine. PV-treeningul on peamisks energiaallikaks rasvad. Kuigi jah selline treening ei põleta koguseliselt kõige rohkem rasvu, sest summarne kulu on väike. Rakud, põletades peamiselt rasvu, õpivad selle ära ning edaspidi oskavad kasutada rasvu energiana. Peale selle viib veri treeningul tekkinud piimhappe lihastest minema ja sama toimub ka muude ainevahetuse käigus tekkivate hapetega. Eraldi aeroobse treeningu päeval on kõrgemad pulsisagedused (intervalltreening) omal kohal.Ohissand, ma ei rääkinud aeroobsest treeningust pärast jõutrenni, vaid üldiselt! Ärge närige tähti ja ärge rääkige kui raamatust. Inimesed, kes esitavad rasvapõletuse ja aeroobse treeningu kohta küsimusi, ei pruugi teist aru saada. Selgitasin lihtsas keeles asja olemust!
kühvel selline.. et ma teen peale jõutrenni 30 minutit jalgrattal ja eesmärgiks on rasva põletus. Milline raskusaste on kõige efektiivsem kui võimalik on valida ühest kümneni?Kas jalgrattasõidul on eesmärgiks rasvapõletus või kogu trennil on eesmärgiks rasvapõletus?
Point selles et jõutrenni tehakse tavaliselt lihase ja/või jõu kasvu eesmärgil ning lihase kasv ning rasva vähendamine samaaegselt üldiselt ei toimi.
- You must be logged in to reply to this topic.