Küsimus: ujumine
- This topic has 25 replies, 18 voices, and was last updated 15 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Lugu selline, et ma ei oska ujuda. Mis sest, et merelinnast pärit. Kunagi kui koolis ujumisõpoetus oli, siis lõi välja klooriallergia ja seega see lõppes minu jaoks kroonilise nohuga (mis õnneks hiljem siiski möödus).
Tahaks õppida – kuidas alustada oma käe peal mida vaadata mida lugeda NING kas see on üldse võimalik arvestades järgnevat:
Hetkeseis on selline, et suudan umbes 25 meetrit vee peal edasi hulpida, siis väsin ära. Loogika ütleks, et ÜKE ei tohiks nagu probleem olla – järelikult vale tehnika?
Sellele lisandub huvitav fakt: enamus inimesi saavad end vees teha “korgiks” – kopsud õhku täis, põlved kõhu alla kerra tõmmata ja siis jäävad kenasti pinnale hulpima. Mina ei jää. Vajun kolksti põhja. Kas kellelgi siin veel samasugune keiss on? Suur keha erikaal? Kusjuures keskkooliajast mäletan, et jäin pinnale küll…
Lihtne ju:
Kõige mõtekam oleks konna õppida.
Saad kaugele ja rahulikult ning ära ka ei väsi.
Võta You Tube ette ja saad selgeks küll.
Peaasi et rahulikult ujud.
Krooli kohta ei oska öelda, käe alt hingamine ja kõik see on ka minu jaoks suht raske.
Ei oska ka ujuda. Koolis õppisin ja sain hakkama ja lõpetasin hindega ”5”. Praegu suudan vaid nagu enam-vähem konna teha, aga muu ei tule välja. Jalad vajuvad kohe põhja. Tean nii paljusid, kes oskavad krokodilli ja muid imetrikke teha.
Lihtne ju:See on see, kuidas sina õppisid rOTTER?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>pead rohkem harjutama.isegi mu 13a vend kes 185cm ja parajalt ylekaalus, paneb krooli nagu vana tank
Hmm, ma pool elu ujumistrennis käinud. Aga nii juhendada on väga raske ju, peab hakkama oma esimesi trenne meelde tuletama.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegelikult on minu meelest just kõige lihtsam alustada selili ujumisest, või kroolist. Konna tehnika on tunduvalt keerulisem ja ei tule kohe väga loomulikult välja. Seal on oma nõks. Mina soovitan kõigepealt oma kehaga vees ära “harjuda”. Kui sul häbi pole, siis ujulas on võimalik laenutada ujumslaud – see oleks hea algus. Midagi sellist. Randa võta aga sõber kaasa. Et sa põhja ei vajuks, siis proovigi esialgu end pulgaks ajada, näiteks selili, ja pinnal püsida. Ujulas on hea selleks varbad käetoe taha “asetada”. Kui tagumik nö konksu tõmmata, siis vajud üleni veel alla. Kõrvad jäävad kusjuures vee alla, kuigi sa ei kuule, on ilmselt nii lihtsam end “tasakaalus” hoida. Teine asi on hingamine. Vee all olles hingatakse ju välja, mul on ujumistrennidest siiamaani harjumus suuri mulle puhuda vee all. Kõik sellepärast, et hinge kinni ei hoida. Hingama peab ju
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga ka randa saab tegelikult ujumislaua kaasa võtta, alguses see näiteks rinna alla panna ja siis rinnuli ujumist harjutada. Nii saab tehnika ehk paika ja kaob see paaniline rapsimine ära. Liigutused on tegelikult väga rahulikud ja täpsed ju, kui ujuda.Rohkem ei oska midagi alguseks öelda.
pead rohkem harjutama.isegi mu 13a vend kes 185cm ja parajalt ylekaalus, paneb krooli nagu vana tankMa pakun, et tema hulbib kenasti pinnal ka;) Rasv on ju kenasti kergem kui vesi.
Ja Kassisilm – see ongi probleem – ma ju ei püsi veepeal sanraselt “normaalsete” inimestega. Vajuksin põhja ilmselt isegi siis kui asend ideaalne. Selili saan veidi ujutud, aga nii kui laine üle näo käib, siis nii ikka ei saa.
Nojah, sa kohe mõtled ka nii, et sina ei jää.
Kui ma ujumistrennis käisin siis olin ka eriline niitjalg ja suurema osa värisesin lillade huultega, kuna polnud “polstrit” seljas, mis mind külma eest oleks kaitsnud, või vees loodusliku ujumisrõnga funktsiooni täitnud.
Ja kui põhja vajusin siis oli ka sellel sada põhjust.
Tegelikult vesi kannab inimest väga hästi, selleks ma soovitasin sulle kahte asja.
1) Ujulas torka varbad sinna metallist käetoe taha, kui saad samal ajal nad ka vastu seina suruda on veel parem. Seejärel lükka end pulgaks. Oluline on, et tagumi konksu ei jää. Teiseks, kõrvad jäävad vette, silmad laes. Käed kõrval. Kolmandaks, keegi võb sind käega vee alt toetada. Usu, sa oled täitsa kaaluta olekus seal vees.
2) Võta rinna alla ujumislaud, kui leiad et mass on ikka nii suur, et rinnaga ujumislaua vee alla surud, võta ujumislaud õlgade alla. EDIT: jalgu ei tohi alla jätta, need peab kohe taha sirutama
Proovi järgi kõigepealt. Anna siis mulle ka teada, kui ikka välja ei tule
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>EDIT: sa uisutad? Mina kunagi ei suutnud ka mõista, kuidas on võimalik nii peenikeste asjade peal seista (ja veel enam ringi libiseda), kui seda on uisuterad. Tegelikult oli väga lihtne ja tuli kuidagi ise ajaga. Ikka juhtub
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Inimese kaalon vees ca 4 kg. Ja kõige lihtsam oleks koera õppida. Mina õppisin 10 aastaselt alles ujuma ja suve lõpuks ujusin nagu vana kala. Õpetusest nii palju:
Et alguses panin jalad tööle – käed olid kaldal ja liigutasin jalgu. Pole raske…
Teiseks panin käed tööle – isa hoidis kaldas jalgu kinni ja siis liigutasin käsi, et edasi liikuda ja samal ajal ka veepinnal püsida.
Ülejäänud stiilid tulid iseenesest. Isegi ei mäleta, mis moodi. Seda tean, et sai juba Verevi tornist samal suvel “peakat” hüpatud.
Rõvedalt keeruline küsimus on esitatud. Osade inimeste jaoks on ujumine umbes samaloogiline nagu hingamine ja teiste jaoks on keerulisem kui TTÜ täppisteaduste ülesannete lahendamine.
Just nädalavahetusel käisin vennaga ujumas ja mida imet tema pole kõike ära õppinud vahepeal – pani ka rinnuli ja liblikat ja mida iganes. Esimest ‘ujumis-stiili’ mida õppida, on tõesti keeruline soovitada aga samas ma ühtin arvamusega et konn pole see kõige kergem asi. Aga mida siis soovitada.
Soovitus on käia ujulas, kus on saadavala abivahendid – ehk siis seesama plaat rinna alla toppimiseks ja mingi poi jalgevahele panemiseks. Niikaua, kui möllad plaadiga (rinna all), teed ja õpid tehnikat jalgadele – kas siis liigutad mõlemit koos ülesalla (nagu näkisaba) või plärtsutad erinevalt. Ja siis topid omal selle poi jalgevahele ja teed kätele tehnikat, vastavalt siis sellele mis stiili õpid.
Ma usun et nagu ka jõusaalis on ehk ka ujulas olemas mingid treenerid?? kes ehk järsku abistavad kui mitte jõu siis nõuga. Poleks ju paha mingi väike ujumiskoolitus läbi teha. Alternatiivne variant on vedada endaga kaasa oma andekas sõber, kes jagab ja oskab kõike stiile ujuda ja siis proovib tehnikat jagada, sest ütleme et mingitel stiilidel on ikka vääääga tähtis mida ikka käed ja jalad teevad, muidu lihtsalt tõmbled seal vees.
Aga edu sulle su katsetustes, sest kui lõpuks asi selgem siis on tore (ja ma olen ka kade nende kuttide peale kes 2 kilomeetrit basseinis jutti ujuvad ja mul on peale kahte otsa selline tunne et käed kukuvad küljest ära).
Asi pole selles, et ma vett kardaks või kohe põhja vajuks. Konna või koera suudan ujuda kuskil 25 meetrit. Siis on lihtsalt selline väss sees, et ei jaksa liigutada enam:)
Kes kõrvalt vaatavad, ütlevad, et rapsin liiga palju. Aga ise tunnen et kui vähem rapsin, siis ei püsi pinnal. Nokk kinni saba lahti
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kassisilm: uisutan küll… põhikoolis alustasin, nii rull kui tavalist. Nüüd pole muidugi tükk aega uisutanud.
Minu ujumistreeneri sõnul: mõni ei õpigi. Liiga lühike, liiga palju lihaseid, liiga vilets koordika, veetunnetuse puudumine.
Ise alustasin 25 meetri kaupa, konna või koera. Ujud otsa, puhkad. Vaikselt proovid krooli. Ja nii ta läheb.
Ma muidugi usun, et kui sa mõne treeneri jutule lähed, siis saad sellest hirmust üle ja kuna sul on helgeid mälestusi pinnal püsimisest, siis on see lihtsalt pühendumise asi. Stick to it. Sul on võhma looma moodi, sestap ma usun et sa tõesti rapsid liiga palju, proovi esialgu kasvõi liuglemist (tõukad ennast seinast ära, nägu vee all, käed ees ja sirutad ennast pikaks pikaks).
- You must be logged in to reply to this topic.