kaalust sain alla aga mis edasi

Suure tõenäosusega, kui oled kaaust 10 kg alla võtnud, kuid peegelpilt on jubedam, on tõesti kaalulangus toimunud lihaste, mitte rasvade arvelt ning sellest eeldan, et su päevane kaloraaz oli liiga väike ning keha hakkas rasvade asemel lihaseid lõhkuma, et “ellu jääda” (mida suurem on lihasmass, seda rohkem keha vajab ka energiat, toime tulekuks).

Kuidas toimus kaalulangus? Kui palju langes kaal iganädalaselt ?

Kas oled ka oma toitumist kuskile kalkulaatorisse sisestanud ? Kui oled, siis kui suur oli päevane kaloraaz ja kuidas oli toidukordade vaheline suhe? Kui ei ole, siis võiksid seda teha.

Nii saab sulle täpsemalt informatsiooni anda põhjuste kohta.

Lahenduse andmises ei ole kõige pädevam, kuid usun, et selleks on 2 võimalust:

1. jätkad kaalualandust, kuid ennem teed endale asja korralikult selgeks, et langus toimuks rasva arvelt.

2. muudad keha koostist- ehk tasapisi püüad suurendada lihasmassi ja langetada rasva %. Kuid seda sama-aegslet teha ei saa, tuleb jagada faasidesse.

minu kaloraaz jäi sinna 1400-1500 kanti, kuid tundeb et olen vist vea kuskil teinud, peaksin vist sööma 1700, kui õigesti arvutasin, kuid kas tõesti võib 200kcal vahe sellist probleemi tekitada, ja kuidas ma saaksin kaalulangust teha rasva arvelt et suht tundmtu teema mu jaoks, või on ehk mingeid lehekülgi kust lugeda, siit foorumist sellist postitust ei leidnud.

Kui sa kaalusid 77 kg, siis sinu baasainevahetus, mis on sinu keha energiavajadus ilma igasuguse liikumiseta (minu teada ka ilma seedimiseta, kuid ei ole kindel) oleks umbes 1600 kcal+ sinna lisanduks see, kui aktiivne sa päevas oled ja kui palju ringi liigud (kui õigesti väidan, siis ka lisaks seedimisele kuluv energia, mis on väga arvestatav number). Usun, et keskmiselt kulutaksid sa päevas 2300-2500 kcal. Seega ei olnud sa mitte 200 kcal miinuses vaid ligi 1000 kcalorit ja igal juhul alla oma BAV’i ! Seega oli üsna loogiline tulemus, et kaotad suurel hulgal lihasmassi.

Ei tea su pikkust, seega ei oska su baasainevahetust täpselt öelda, kuid usun, et peaks umbes 1500 piirimail olema 63 kg-sena.

Minu soovitus oleks see, et leiaksid oma kaalulanguseks sobiva kaloraazi üles, võttes alguses päeva kaloraaziks 2200 kcal, kui kaal langeb nädalas 0,5-1 kg, siis oled õigel teel, kui ei lange, siis vähenda kaloraazi mõnesaja kcal võrra, kui aga üle 1 kg, siis võiksid päevast kaloraazi isegi suurendada.

Veidi kindlam variant oleks muidugi tellida korralik toitumiskava, kasvõi siit samalt lehelt.

Fitness.ee leheküljel keri pisut alla poole, seal vasakul pool on artiklid, võta aga toitumise rubriik ja lugemist on rohkem kui küll.

Väga hea ja informatiivne kokkuvõte on toodud Jorgen Matsi blogis, mis asub SIIN

Lihasmassi kaotust aitab vähendada tihti söömine ja valguprotsendi suurendamine.

See käib süht kõrge süsivesikusisaldusega tavamenüü kohta. Antson lo-carb dieedi puhul rõhutab 3 söögikorda, ei oska väga kommenteerida.

Isiklikult arvan, et vahet pole ja tuleb kogemuslikult enda jaoks toimivaim välja uurida:) Ise olen avastanud, et inaktiivsena 3 söögikorda töötab tõesti hästi, aga kui on ikka trenniperiood peal, siis 4-5.

Mida rohkem söögikordi, seda kergem on vältida vahepealseid näksimisi, kuna toidukordade vahe on väiksem. Tihti ongi ju kaalutõusu põhjuseks sellised näksimised, mis tihti sisaldab suurelt jaolt lihtsalt halbu süsikaid ja palju kaloreid.

Noh, tegelikult ei ole see nii lihtne. Idee ongi selles, et kui söögikordi on vähem, siis need söögikorrad peaks olema sellise sisuga, et neid näksimisi ei tule.

Väiksema söögikordade arvuga on teoreetiliselt kergem olla nö “rasvapõletusreziimis” (ei usu ise sellesse väga) NING on kergem kontrollida kaloreid kui reziimist kinni peetakse.

Ise olen leidnud, et kui TÕESTI on vaja tugevat dieeti pidada, siis kolmest söögikorraga (+ võibolla mõni pähklisnäkk) on palju kergem kaloreid kontrolli all hoida. Kui lähen nelja kuni kuue peale, siis tekib oht, et kas on portsud nii väikesed, et justkui üldse midagi ei saa VÕI siis läheb kogukaloraaz liiga üles.

Mulle isiklikult meeldib vahel korraga palju süüa:D Seepärast dieedi ajal on vahel selline kiireine:

400 g tomatipastat

400 g külmutatud aedvilju (tomatipastas ära kuumutada)

Seda maitsestada maitse järgi.

Pärast sellesse “hautisesse” sisse Ekstra 300g hapukoorega kodujuustu.

1,1 kg toitu korraga. Samas vaid ca 500 kcal, ca 15 g rasva, 30 g valku:D

Lihasmassi kaotust aitab vähendada tihti söömine ja valguprotsendi suurendamine.

See käib süht kõrge süsivesikusisaldusega tavamenüü kohta. Antson lo-carb dieedi puhul rõhutab 3 söögikorda, ei oska väga kommenteerida.

Illusioonides elate…

Kama kaks, kui palju te seda valku “üle” sööte…kui keha leiab, et lihast sellisel hulgal vaja ei ole… siis ta ka läheb. Valk ei ehita meil “iseenesest” lihast.

Valgul, õigemini sellest pärinevatel juppidel on palju signaliseerivaid funktsioone, nii et nad ikka ehitavad küll. Seda on uuritud mitme eri nurga alt. Koguse suurenendes kasvab nii väljapissitav kui ka kehasse pidama jääv lämmastikuhulk.

Ja valgusisalduse tõstmise mõte oli pigem sinnakanti, et sööki piirates jäetakse valgukogus samaks, st protsent suureneb aga absoluutkogus mitte. Kas originaaluuringus ka nii oli, ei ole praegu vaadanud.

Ma ei tea, mida te seal pissima hakkate…

Rohkem lihasmassi, rohkem jõudu – suhe on loogiline ja huvitab mind tunduvalt enam. Rohkem söögi sees valku ja automaatselt rohkem jõudu? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Uuringuid on tehtud, toidukordade arvu kohta ja valgusisalduse kohta.

Uuringus lähevad muidugi arvesse protokollist kinni pidajate andmed, sellest kinnipidamise psühholoogilist keerukust ei arvestata (vahel märgitakse ära et ühes rühmas oli näiteks väljalangejaid palju rohkem kui teises).

Valgu tarbimise juures on küll vahet arvata jah… Juba sellepärast, et kogust on võimalik suurendada. Aga samas ka kolme korraga asja aeglase valgu peal hoida ei tohiks häda olla.

Ma mõtlesin pigem seda, et minu arvates “rohkem toidukordi = kiirem ainevahetuse kiirus”, justkui see oleks mingi ülioluline muutuja ei kehti.