pila artikkel?

Artikli asukoht

Võtsid selle powermanist? Seal pealkirja all on kuupäev 3 september 2003. Ei ole tegemist uue artikliga.

Ma ei ütle midagi artikli sisu kohta, kuid ütlen üldiselt, et selline artiklite produtseerimine ja avaldamine on suhteliselt mõttetu. Räägin sellest, et kui võtta copy ja paste´ga kuskilt lehelt mingi artikkel ja siis siia üles riputada. Ma ütleksin isegi, et selline lähenemine asjadele suisa devalveerib fitness.ee väärtust (ja kõvasti), mis on siiani olnud minu arvates treeninguid ja toitumist puudutavates küsimustes igati väärikas, asjalik, ainulaadne ja uudne, teatud mõttes “pioneerlehekülg”. Kui ollakse mõnest artiklist vaimustatud, siis võib selle lingina foorumisse panna, mitte aga artiklite list´i esilehele. Nii, et jama jama on see asi…

Vabandan. Eemaldan artikli. Ei mõelnud variandile, et keegi võiks hakata ennast võõraste sulgedega ehtima ja nii lihtlabaselt madalale tasemele langeb, et teiselt saidilt varastama hakkab. Link jääb siia foorumisse siis ülesse – kel tahtmist, saavad originaalkohast ka seda siis lugeda.

Kasutajale, kes artikli meile saatis, eemaldame teenitud FIT.’id. Omaltpoolt lisan talle õnnitluseks ka ehk väikese postituskeelu.

Samas kutsun ka ikka inimesi üles artikleid tõlkima. Ja kui lugejatele tuleb ikka tõlgitud tekst paganama tuttav ette, tehke ka häält ja lahendame probleemi.

Tänud.

obviously this article has been directed at people who look and eat like Homer Simpson. keep eating. dont worry.

Foorum on meil siiski eesti keelne. Or you prefer English?

Loomulikult otsusta inimese üle tema avatari pildi üle…Ning Imre Vähi on tegelikult ülekaalus olev teismeline tatikas? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Neid eksitavaid kirjutisi ikka levib siin-seal. Hea oleks muidugi, kui oleks kasvõi üks “turvaline paik” fitness.ee näol. Kuid lehe haldajatele-omanikele midagi ette heita väga ei saa: on olemas ka adekvaatset infot ja küllaga.

Nö uued tulijad fitness-temaatikas võivad küll segadusse sattuda, aga õnneks koputab kodanikukohuse tunne nii mõnelegi südamele ja vajadlikud märkused ja korrektuurid on kärmed tulema.

Tegelikult tõsisem asi on laiemat kõlapinda omav riiklik toitumispoliitika. On välja antud ka selleteemalisi üllitisi, millest mõnda olen juhtunud ka ise sirvima. Seisukohad, mida neis brožüürides esitatakse, on tihtipeale samuti kaheldava väärtusega. Ja mis eriti kurioosne: nende buklettide autorid ei näi sisus ühel meelel olevat, kuna kohati antakse vastuolulisi õpetusi muuhulgas ka ühe ja sama paberikandja erinevatel lehekülgedel. Sõnaga – soovitustes, mida riiklikul tasemel/tellimusel jagatakse, ei olda kindlad.

Eks ole ka soovitusi, mida võib tõsiselt võtta, kuid mõtlematuid ja segadusse ajavaid avaldusi leidub hulgalislt.

Neid eksitavaid kirjutisi ikka levib siin-seal. Hea oleks muidugi, kui oleks kasvõi üks “turvaline paik” fitness.ee näol. Kuid lehe haldajatele-omanikele midagi ette heita väga ei saa: on olemas ka adekvaatset infot ja küllaga.

Nö uued tulijad fitness-temaatikas võivad küll segadusse sattuda, aga õnneks koputab kodanikukohuse tunne nii mõnelegi südamele ja vajadlikud märkused ja korrektuurid on kärmed tulema.

Tegelikult tõsisem asi on laiemat kõlapinda omav riiklik toitumispoliitika. On välja antud ka selleteemalisi üllitisi, millest mõnda olen juhtunud ka ise sirvima. Seisukohad, mida neis brožüürides esitatakse, on tihtipeale samuti kaheldava väärtusega. Ja mis eriti kurioosne: nende buklettide autorid ei näi sisus ühel meelel olevat, kuna kohati antakse vastuolulisi õpetusi muuhulgas ka ühe ja sama paberikandja erinevatel lehekülgedel. Sõnaga – soovitustes, mida riiklikul tasemel/tellimusel jagatakse, ei olda kindlad.

Eks ole ka soovitusi, mida võib tõsiselt võtta, kuid mõtlematuid ja segadusse ajavaid avaldusi leidub hulgalislt.

Money talks.

ma saan sellest värgist aru, kuid kus krd-i moodi ma saan keskmiseks rasva hulgaks toidus 30%.

See on ikka täielik jama. Enamus meist ei söö päeva jooksul kordagi midagi sellist, kus rasvasisaldus ulatuks 30%-ni ( kui siis pähklid ja kartuli kropsud)

Minu loogiks järgi söön ma keskeltläbi 5-8 % rasva päevas ja sellest on piisavalt ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Su loogika veab sind alt. Toitainete protsenti päevasest kaloraažist arvutatakse enamasti just kalorite põhjal. St kui sa sööd ära 100 grammi mingit toiduainet, mis sisaldab 8% rasva (tegemist on oletusliku arvutusega, kus muid toitaineid ei kaasata), siis ei ole sinu tarbitud rasva protsent mitte 8, vaid hoopis 72. Üks gramm rasva annab üheksa kilokalorit, samas valk ja süsivesikud annavad kumbki vaid 4 kilokalorit.

Näe, igaksjuhuks veel üks näide:

Oletame, et päeva jooksul sööd ära 1700 kilokalorit, millest valku on, ütleme, 100 grammi, rasva 100 ja süsivesikuid 100. Kui võtta protsentarvutuse aluseks lihtsalt toitainete grammid, siis on kõiki toitaineid söödud ~33%. Kui võtta aluseks kalorid, siis on protsendid vastavalt ~23,5%, ~53% ja 23,5%.

Selleks, et päevane söödud rasva protsent oleks 30, ei pea sa 30-protsendiseid toiduaineid ometigi sööma. Ja toote protsent kehtib ikkagi ainult 100 grammi kohta, sööd 500 grammi 8-protsendist toiduainet ja oled saanud 40 grammi rasva. Korrutad selle numbri üheksaga ja jagad kogukalorsusega ja saad protsendi.

Lihtne. Või mõtlesid sa midagi muud?