vigastused
- This topic has 16 replies, 10 voices, and was last updated 16 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere.
Selle Foorumi teema võiks pühendada algajatele jõusaalis käijatele.
Päris palju olen näinud jõusaalis käies, et ühele lihasgrupile sooritatakse vajalikud 20 tööseeriat ära.
Peale mida võetakse samale lihasgrupile koormav harjutus ja üritatakse rekordit.!!!
Omast kogemusest võin öelda, et taoline käitumine on ikka äärmiselt riskantne.
Põhjuseid on mitmeid: Kui lihas on tööseeriatest väsinud, siis puudub vajalik tunnetus sama lihasele max raskusega harjutust sooritada. Samuti võib väsimusest mõni lihasgrupp sootuks loobuda töötamast, mis omakorda seab meeletu koormuse sidemetele, lihase kinnituskohtadele.
Kui nüüd peaks mõni lihagrupp nii väsinud olema, et ei tööta korralikult, siis teda kompenseeriv lihas võib saada nii suure koormuse, et lihas sootuks rebeneb.
Näiteks: olles jalad trenniga juba läbi kurnanud ja püüda siis peale seda veel näiteks jõutõmbes rekordit sooritada.
Sama kehtib ka seljalihaste treningu kohta, kuna jõutõmbes rakendatakse käiku pea kõik seljalihased.
Selliseid näiteid tuletades leiame igale lihasgrupile oma näite.
Kui algajatel tekkis mõtteid antud näidete puhul, siis võiks seda siin arutada.
Ja oodatud on kõikide arvamused
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere.Selle Foorumi teema võiks pühendada algajatele jõusaalis käijatele.
Päris palju olen näinud jõusaalis käies, et ühele lihasgrupile sooritatakse vajalikud 20 tööseeriat ära.
Peale mida võetakse samale lihasgrupile koormav harjutus ja üritatakse rekordit.!!!
Omast kogemusest võin öelda, et taoline käitumine on ikka äärmiselt riskantne.
Põhjuseid on mitmeid: Kui lihas on tööseeriatest väsinud, siis puudub vajalik tunnetus sama lihasele max raskusega harjutust sooritada. Samuti võib väsimusest mõni lihasgrupp sootuks loobuda töötamast, mis omakorda seab meeletu koormuse sidemetele, lihase kinnituskohtadele.
Kui nüüd peaks mõni lihagrupp nii väsinud olema, et ei tööta korralikult, siis teda kompenseeriv lihas võib saada nii suure koormuse, et lihas sootuks rebeneb.
Näiteks: olles jalad trenniga juba läbi kurnanud ja püüda siis peale seda veel näiteks jõutõmbes rekordit sooritada.
Sama kehtib ka seljalihaste treningu kohta, kuna jõutõmbes rakendatakse käiku pea kõik seljalihased.
Selliseid näiteid tuletades leiame igale lihasgrupile oma näite.
Kui algajatel tekkis mõtteid antud näidete puhul, siis võiks seda siin arutada.
Ja oodatud on kõikide arvamused
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Alagaja ei suuda kunagi niipalju pingutada, et ennast sel viisil vigastaks. Pigem on neil vigastuste põhjuseks ebaõige sooritus tehnika. Kui algaja teeb trenni ära ja ise arvabki et on megalaksu andud lihastele siis on see tegelikult ainult soojendus ja tõmmaku kükkigu üritagu mistahes rekordit kui soovi on. Õige see muidugi ei ole sest nn eelväsitatud lihasega mingit rex i arvatavasti ei tule. Kui aga peaks, siis oligi eelnev treening vaid soojendus ja sellest tehku siis juba see noor omad järeldused. /MIDA TA TEEB JÕUSAALIS KUI VAHETULT PEALE TRENNI SÜNNIVAD REKORDID!?/
Nõustun eelnevaga. Erinevad seljavigastused on tihti tingitud harjutuse valest soorituses! Treeningute alustamisel soovitaksin kõigil algajatel põhjalikult lugeda harjutuste sooritamise kohta või siis küsida nõu targematelt.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nõustun eelnevaga. Erinevad seljavigastused on tihti tingitud harjutuse valest soorituses! Treeningute alustamisel soovitaksin kõigil algajatel põhjalikult lugeda harjutuste sooritamise kohta või siis küsida nõu targematelt.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kahjuks ei ole see nii lihtne, et algaja uurib ja talle näidatakse ette ning kohe selle pealt teebki järgi nagu vaja.
Esimese näite võtaks kasvõi rühmatreening Bodypumpist. Varem neid harjutusi mittesooritanu ei saa peeglite, treeneri ette tegemise ja selgitamise ajal kuidagi alguses õigele rajale. Kehahoid, käte-jalgade asend harjutuse erinevate faaside juures – kõik on vale. Rütmile pihtasaamisest ei maksa üldse rääkida. Ja täpselt sama lugu algajatel ka jõusaalis ning ei maksa üllatuda – ka spinninguratta seljas. Parim variant vist treeneril käsipidi külge minna, algaja teeb harjutust ja treener korrigeerib, kus, kuidas ning millal olema peab.
Aga millest see tuleb? Et sedasi inimesed ei saa tehtud seda, mis ette näidatakse. Kusjuures nad ise arvavad ju, et teevad täpselt nagu vaja…
Ma ise olen mõelnud, et see tuleb koordinatsiooni ja mingi lihasmälu puudumisest…
Ma ise olen mõelnud, et see tuleb koordinatsiooni ja mingi lihasmälu puudumisest…Aga miks läheb tipp-tegijatel, kes on liigutust lihvinud miljoneid kordi, tehnika käest, nt. odavise, kettaheide, või mis iganes spordialal?
Olen ise ka paljudele juurde läinud ja õpetanud harjutuste sooritamise põhitõdesid.
Tubli 70 prossu keda olen juhendanud saab juba mõne minutiga harjutuse tehniliselt selgeks. Samas veel mõni minut varem oli lausa halb vaadata.
Minu meeldest oli ühel foorumlasel hea tähelepanek, et enne kui ikka rühmatreeningule minna tuleks jõusaalis õppida harjutuste õige sooritamine selgeks, sest seal tuleb lisaks harjutuste sooritamisel ka rütmi tabada.
Juhul kui harjutusi ei osata sooritada, siis pole vist erilist tolku seal käimisest
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Miks tippude tehnika vahest alt veab???
Ilmselt on ketas ja ka oda sellised alad, kus on kiirus on ikka väga tähtsalt kohal.
Selle lühikese aja jooksul on 10-id erinevaid elemente mida tuleb kõike jälgida, mis omakorda kõik koos moodustavad rütmi.
kui heitja kehaline ettevalmistus pole just 100 prossu õnnestunud, siis kipub ka tehnika lagunema.
Värnik on siin hea näide.
Viskas kevadel kohe 82m hea vormi pealt.
oli 1,5 nädalat haige ja viske rütm oligi lännud. Vaevalt, et ta vorm niipalju selle ajaga kukkus, kui seda meetrid näitasid, viskas ju ligi 10 meetrit vähem järelejäänud hooajal.
Aga miks läheb tipp-tegijatel, kes on liigutust lihvinud miljoneid kordi, tehnika käest, nt. odavise, kettaheide, või mis iganes spordialal?Närv veab alt?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Hirm õnnestumise ees. Trennis ja külavõistlustel ilmselt piisavalt maailmarekordeid püstitatud.Naharebendid tulevad massi liiga kiirest arengust?
Kuidas neid ära hoida saaks?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kasvata lihast mitte pekki.
Puhast lihast ei tule üle 1kg aastas kohe kuidagi mitte, nii, et sel juhul on rebendid välistatud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kasvata lihast mitte pekki.Puhast lihast ei tule üle 1kg aastas kohe kuidagi mitte, nii, et sel juhul on rebendid välistatud
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No kogusin mõne kuuga ~15 kg massi juurde..sellest ilmselt siis rebend
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nüüd hea vaikselt edasi mässata
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kasvata lihast mitte pekki.Puhast lihast ei tule üle 1kg aastas kohe kuidagi mitte, nii, et sel juhul on rebendid välistatud
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga mõni kõhna vend võib küll tubli 2 kilo juurde võtta
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Naharebendid tulevad massi liiga kiirest arengust?Kuidas neid ära hoida saaks?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Üks võimalus on vähem steroide tarvitada..
Aga miks läheb tipp-tegijatel, kes on liigutust lihvinud miljoneid kordi, tehnika käest, nt. odavise, kettaheide, või mis iganes spordialal?Arvan et asi on peas kinni. Mõeldakse juba enne sooritust üle ja tulemuseks pole just kõige parem heide.
- You must be logged in to reply to this topic.