Ninalõikus

Viimasel ajal operatsioonidest palju teemasid: kes uurib kurgumandlite kohta, kes silmade kohta. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kas keegi ninakarbikute lõikusel on käinud? Kuidas taastumine jne? Endal on probleemiks igatalvised põskkoopapõletikud.

Rosin on käinud, küsi ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .

Ma lähen lõikama. Lasen vist vaheseina ka kohe ära teha, aga see ei pidanud kaua hoidma maas. Paar-kolm päeva rahu ja siis saab vaikselt hakata vanaviisi tegutsema. Alguses mõõdukalt, muidugi.

Mina olin noorena korduvalt vastu nina saanud ja korduvalt oli ka ninaluus mõra ja kui kokku kasvas, siis nina vaheseintele lisandus igasugust jama ja lõpuks ei kannatanud enam nina kaudu hingata. Nina kuju oli väljast ok, aga seest oli täiesti sodi. Siis mingi paar aastat tagasi lasksin selle operatsiooni ära teha- kohaliku tuimestusega(kõige ebameeldivam osa oli just tuimestuse süstimine ninavaheseintesse, aga pärast oli enam-vähem. Arst tampis peitliga minu nina ja urgitses välja päris korralikud üleliigsed luutükid. Taastusravi oli ka mingi 1-2 nädalat, kus pidin iseseisvalt nina niisutama seest ja siis võeti lõpuks ka plaadid seest välja. Üldiselt ma ei kahetse, et selle asja läbi tegin. Nüüd saan korralikult hingata ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Veel üks tundemärk korrigeerimist vajava nina korral võib olla kõrvade sage “lukku minemine”. Kui õhul on ninast raske läbi minna, siis tõuseb rõhk kõrva trummikiledele ning need võivad lõtvuda, kuna liialt venitatakse sisse (sisse hingamisel) ja välja (välja hingamisel) koguaeg.

Krt mul ka trennis raskemate harjutustega(kükk, jõutõmme) lähevad kõrvad lukku vahest aga pole täheldanud, et nina kaudu oleks raskem hingata…

See on pigem vererõhust, mitte ninast ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Käisin ninavaheseina ja karbikute operatsioonil Jaanuaris 2008. Hommikul läksin ja järgmine hommik tulin tulema. Sidet mahub ninna meetrijagu. Raskeid asju ei tohi tõsta. Verd tuli natukene, kuid rohkem oli turses.

Lahendus oli see, et sain nina sirgeks, kuid muu probleem on alles.

Läksin arstile, sest üks nina pool oli hästi tugevalt kinni, tehti op ära, sain hästi hingata. Nüüd probleem tagasi, kuid kindel see, et nina vahepeal uuesti kõverduda ei saa.

Ninakarbiku hõrenemise vastu tehti mingi traadiga, lasti nagu elektrit läbi vms, vähemalt mul oli küll tunne, et elekter jooksis ninast lõualuusse, päris ebameeldiv tunne oli. Pealegi päris tugev kärsahais tuli. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tehti kohalik tuimestus (algul hoiti mingi ainega niisutatud vatti või sidet ninas ja siis tehti tuimestav süst, aga ikkagi oli tunda liiga tugevalt, pärast tehti teine süst veel ja siis oli enam-vähem ok. Tegelikult vist on õige nimetus on ninakarbiku laserkoagulatsioon. See on iseenesest väike ja kiire protseduur, sel ja veidi võibolla ka järgmisel päeval tuleb verd ninast, aga paraneb suhteliselt kiiresti.

Nina vaheseina korrigeerimine on juba natuke jõhkram asi. Protseduuri ennast ei tunne, sest reeglina tehakse narkoosi all. Oleneb konkreetsest juhtumist. Ma sain nii aru, et nina seest luu (ainult kõhre osa?) võeti välja, veidi “remonditi” seda ja siis pandi sisse tagasi. Esimesel päeval nina kaudu üldse hingata ei saa (rääkida on ka imelik ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ), sest nina on täiesti kinni pandud. Järgmisel päeval sidemest tehtud tampoonide välja võtmine oli vist kõige ebameeldivam asi. Ikka mingi jube pikk side oli sügavale ninasse keeratud ja kokku surutud, umbes 2 m pikkune (kummalgi pool. ok, hirmul on suured silmad nagu öeldakse, võibolla ka 1-1,5 m pikkune ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) ja see siis võeti välja sealt. Mõlemal pool ninaluud (mõlemas ninaaugus) on õhukesest plastikust nö. tugiplaadid, mis on ringikujuliselt pandud, no nagu torusse keeratud ja siis ninasse pandud, need on nii nina keskelt kui ka sõõrmete äärest mõne õmblusega kinni pandud ja välja võeti u. 2 nädala pärast (või oli 1 nädal, kindlasti mitte vähem). big poppa pump, vaevalt et sa plaadid ja niidid ninas paari-kolme päeva pärast jõusaali lähed. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Välja võtmine siis näeb välja selline, et kõigepealt niidid lõigatakse katki, siis plaadid välja ja siis niidid välja. Loomulikult ka mitte meeldiv tunne, aga minu arust see tampoonide välja võtmine oli halvem.

Ärge nüüd kartma hakake, mu jutu põhjal võibolla paistab asi jubedam kui see tegelikult on. Pole hullu, kannatate ära. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tegelikult vist läkski mul natuke kehvasti selles mõttes, et minu arust väga palju mul kasu ei olnud ja oleks vist vaja uuesti teha. Mäletan, et plaatide välja võtmise ajal käis nagu mingi imelik krõps, arst vahtis ka suurte silmadega ja küsis kas kõik on ok. Mida ma ikka ise aru sain, ütlesin et vist ok. Kuna algul pidi kõhr väga õrnalt koos olema, siis ma ei imesta kui see selle protseduuri ajal katki läks. Samas teist korda enam seda asja läbi elada ei taha. Kui just VÄGA tungiv vajadus ei peaks tekkima.

Peale vaheseina operatsiooni oli haigusleht 2 nädalat või mõned päevad üle 2 nädala. Selle aja jooksul oli küll füüsiline pingutus välistatud ja ikka ka mõnda aega peale seda ei kipuks veel jõusaali minema.

ega ma nii vägev mees vist ei ole jah , et peale vaheseinaoppi kükin ja tõmban ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tegelikult mõtlesin kabikute lõikamist. Mul nad pidid vohama üleliia. Ei käi õhk läbi hästi.