Natuke haridusest
- This topic has 48 replies, 16 voices, and was last updated 15 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Tervist!
Ütlen kohe ära, et kuna mul isiklikult (ei tea kuidas teistel) vabat foorumit ei näita, siis tahaksin siia kirjutada, sest siin leidub harituid küll.
Tähendab ma astusin hiljuti gümnaasiumisse ja olen juba jõudnud mõelda ka edasiõppimise võimaluste peale. Kuna siin Eestis on haridus nagu ta on, siis olen natuke mõelnud ka välismaal õppimisest ja kuna ma olen selles osas üsna võhik, siis sooviks ma, et te jagaksite oma arvamusi ning kogemusi selles osas.
Ma olen natuke uurinud ja avastanud enda jaoks meie põhjanaabrite ülikooli, nimelt Helsingi ülikooli, mis 2010 aastal kuulus isegi maailma parimate ülikoolide top 100-sse. Kas keegi on seal õppinud? Kuidas on seal õppemaksuga ja kui keeruline on sinna sisse saada ning millise süsteemi alusel?
Kui keegi sellest midagi ei tea, siis võtke sõna sellegipoolest, jagage oma kogemusi üleüldiselt välismaal õppimisest.
Kuna siin Eestis on haridus nagu ta on, siis olen natuke mõelnud ka välismaal õppimisest ja kuna ma olen selles osas üsna võhik, siis sooviks ma, et te jagaksite oma arvamusi ning kogemusi selles osas.Teeme nii,et võhikud ei jaga edaspidi üldistavaid hinnanguid asjade kohta,milles nad on võhikud,eks ole,
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eest…a.d?id=32240243
Ei ütleks, et Tartu ülikool nüüd kehval kohal oleks.
Igasugused väited, et meil on nii ja vaat kuidas mujal maailmas on rohi rohelisem, ajavad mind alati pisut närvi, sest siiani pole ma ühestki säärasest ütlejast teadnud, et nad oleksid aastaid elanud ka teistes riikides, et olla suutelised tegelikult adekvaatselt võrdlema.
Mis aga puutub välismaal õppimisse, siis rahvusvaheline kogemus tuleb alati kasuks. Sisseastumisvõimalused olenevad väga palju valitud erialast.
Tervist!Ütlen kohe ära, et kuna mul isiklikult (ei tea kuidas teistel) vabat foorumit ei näita, siis tahaksin siia kirjutada, sest siin leidub harituid küll.
Tähendab ma astusin hiljuti gümnaasiumisse ja olen juba jõudnud mõelda ka edasiõppimise võimaluste peale. Kuna siin Eestis on haridus nagu ta on, siis olen natuke mõelnud ka välismaal õppimisest ja kuna ma olen selles osas üsna võhik, siis sooviks ma, et te jagaksite oma arvamusi ning kogemusi selles osas.
Ma olen natuke uurinud ja avastanud enda jaoks meie põhjanaabrite ülikooli, nimelt Helsingi ülikooli, mis 2010 aastal kuulus isegi maailma parimate ülikoolide top 100-sse. Kas keegi on seal õppinud? Kuidas on seal õppemaksuga ja kui keeruline on sinna sisse saada ning millise süsteemi alusel?
Kui keegi sellest midagi ei tea, siis võtke sõna sellegipoolest, jagage oma kogemusi üleüldiselt välismaal õppimisest.
. </p>
<p>Üldiselt soovitan Inglismaad sest siin on palju häid ülikoole, keel tuttav ja pole kodust kaugel. Õppemaksu tasumiseks antakse siin väga soodsatel tingimustel laenu nii et omast taskust on vaja reaalselt vaid elamiskulud katta mis kui sa just Londonis ei ela pole ka väga hullud. Aga tegutse kiirelt sest kandideerimine juba käib.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Tule Inglismaale Manchesteri Ülikooli. Maailma top 50 hulgas ja sisse saamine pole kõige raskem (ise õpin majandust, TTÜsse ja Tartusse ei saanud riigieelarvelistele kohtadele samale alale sisse kuid siia sain küll).Üldiselt soovitan Inglismaad sest siin on palju häid ülikoole, keel tuttav ja pole kodust kaugel. Õppemaksu tasumiseks antakse siin väga soodsatel tingimustel laenu nii et omast taskust on vaja reaalselt vaid elamiskulud katta mis kui sa just Londonis ei ela pole ka väga hullud. Aga tegutse kiirelt sest kandideerimine juba käib.
Kulla mees, sellega just vastasid ise küsimusele: “Mis tase Eestis on”, kui Manchesteri sisse said, aga Eestis samadel erialadel põrusid. Millele tuginedes väidad, et Manchester on 50 parima ülikooli hulgas maailmas? Õpilaste arvu, lõpetamise edukuse, ülikoolist võrsunud tulevaste oma ala asjatundjate protsendist tulenevalt …?
Ja on päris arusaadav, et viimase aja uudiseid sa jälginud ei ole, ega tea ka arvatavasti seda, et briti tudengid tänavatel meelt avaldavad valitsuse soovi vastu kolmekordistada õppemakse.
Kulla mees, sellega just vastasid ise küsimusele: “Mis tase Eestis on”, kui Manchesteri sisse said, aga Eestis samadel erialadel põrusid. Millele tuginedes väidad, et Manchester on 50 parima ülikooli hulgas maailmas? Õpilaste arvu, lõpetamise edukuse, ülikoolist võrsunud tulevaste oma ala asjatundjate protsendist tulenevalt …?Ja on päris arusaadav, et viimase aja uudiseid sa jälginud ei ole, ega tea ka arvatavasti seda, et briti tudengid tänavatel meelt avaldavad valitsuse soovi vastu kolmekordistada õppemakse.
http://www.topuniversities.com/university-…gs/2010/results
Vaatan et isegi 30. kohal maailmas. Sel aastal tuli siit ülikoolist näiteks kaks Nobeli laueraati.
Ning see kui raske või kerge on kusagile sisse saada ei pruugi otseselt näidata ka õppeasutuse taset. Eestis on lihtsalt väikesed ülikoolid ja väikesed kursused ehk et kui palju andekaid inimesi kandideerib mõnele populaarsele erialale siis on paratamtu et kõik ei saa riigieelarvelistele kohtadele (muide pingereas olin ma vist 1.-2. kes RE kohtadelt välja jäi, tasulisele kohale oleks ilusti sisse saanud). See ei tähenda automaatselt et kõik kes välja jäid on andetud.
Teiseks see õppemaksu tõstmine käib käsikäes õppelaenu maksimummäära tõstmisega ehk et reaalselt ei muutu nii palju midagi isegi kui õppemaks kolmekordistub (õppemaksu tagasimakse on niikuinii vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära).
No aga kui õppemaks kolmekordistub, siis sa pead ikkagi varem või hiljem selle kolmekordse maksu ära maksma. See, mis tingimustel sa laenu saad, ei ole üldse oluline. Välja pead ikka kogu summa maksma ju.
No aga kui õppemaks kolmekordistub, siis sa pead ikkagi varem või hiljem selle kolmekordse maksu ära maksma. See, mis tingimustel sa laenu saad, ei ole üldse oluline. Välja pead ikka kogu summa maksma ju.Sa ei pruugi kogu õppemaksu ära maksta. Ma ei mäleta kas see limiit oli 25 või 30 aastat kuid kui sa pole selle aja jooksul seda ära maksnud, siis ülejääk lihtsalt kustutatakse.
Teiseks, nagu ma ütlesin, on sinu aastased maksed piiratud. Sa võid ka muidugi rohkem tagasi maksta kuid see summa mida sa pead maksma on vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära ja see miinimummäär sõltub sellest kus kohas sa hakkad tööle. Eesti jaoks on see praegu 12,000 naela, Inglismaal on see 15,000 kuid selle uue õppemaksu süsteemi tõttu see tõuseb 21,000’ni. Ehk et sa maksad aastas tagasi aastas vaid 9% sellest mida sa teenid üle nende määrade ehk et reaalselt kujunevad need maksed vaid väikeseks osaks sinu sissetulekust. Minu meelest ikkagi ülimalt soodne süsteem.
Sa ei pruugi kogu õppemaksu ära maksta. Ma ei mäleta kas see limiit oli 25 või 30 aastat kuid kui sa pole selle aja jooksul seda ära maksnud, siis ülejääk lihtsalt kustutatakse.Teiseks, nagu ma ütlesin, on sinu aastased maksed piiratud. Sa võid ka muidugi rohkem tagasi maksta kuid see summa mida sa pead maksma on vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära ja see miinimummäär sõltub sellest kus kohas sa hakkad tööle. Eesti jaoks on see praegu 12,000 naela, Inglismaal on see 15,000 kuid selle uue õppemaksu süsteemi tõttu see tõuseb 21,000’ni. Ehk et sa maksad aastas tagasi aastas vaid 9% sellest mida sa teenid üle nende määrade ehk et reaalselt kujunevad need maksed vaid väikeseks osaks sinu sissetulekust. Minu meelest ikkagi ülimalt soodne süsteem.
Ja just sellepärast arvatavasti see süsteem ka ära muudetakse, igati kahjulik ju laenu väljastajale, kui ta ei pruugigi sealt kogu summat tagasi saada, või tasub üliõpilase eest pangale selle riik, mis omakorda tekitab riigile lisa väljaminekuid. Seetõttu on ka arusaadav valituse soov seda süsteemi muuta, ja arvatavasti muutub ka tagasimaksmise süsteem.
See ülikoolide rankingu süsteem on siiski ju küllaltki üldine, on vaadatud õpilaste arvu, väljundeid, ernevate õppeainete hõlmatavus koolis…Tartu Ülikool oli nende arvestuses viiesaja teises pooles näiteks.
Ja see, et Eestis on andekate õpilaste suur konkurents vakantsetele kohtadele, mistõttu sissesaamine on keerulisem kui välismaal. Aga kas siis Harvardisse või Oxfordi sisseastumist üritavate isikute ning nende seas ka andekate indiviidide arv ei ole mitte võrdeliselt suurem võrreldes Eestiga, eriti kui arvestades ka riikide rahvaarvude erinevust või rahvusvahelist eelistatust? Usun, et neisse ülikoolidesse on andekate tungelemine märgatavalt suurem kui mõnda Eesti ülikooli, seega mina vaidlustaks liig suure “andekate arvu” kui põhjuse Eestis ülikooli mitte kvalifitseerumisel.
Mine loe nüüd seda liig suure andekate arvu postitust uuesti kui vaba hetke leiad.
Vahetusüliõpilased Eesti koolide taseme üle miskipärast ei hala.
Mine loe nüüd seda liig suure andekate arvu postitust uuesti kui vaba hetke leiad.Vahetusüliõpilased Eesti koolide taseme üle miskipärast ei hala.
Ja meditsiini, veterinaari ja stomatoloogiat käiakse Soomest siin õppimas.
Pealegi on enamus koolidest vahetusüliõpilasteprogrammid.
Sa ei pruugi kogu õppemaksu ära maksta. Ma ei mäleta kas see limiit oli 25 või 30 aastat kuid kui sa pole selle aja jooksul seda ära maksnud, siis ülejääk lihtsalt kustutatakse.Teiseks, nagu ma ütlesin, on sinu aastased maksed piiratud. Sa võid ka muidugi rohkem tagasi maksta kuid see summa mida sa pead maksma on vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära ja see miinimummäär sõltub sellest kus kohas sa hakkad tööle. Eesti jaoks on see praegu 12,000 naela, Inglismaal on see 15,000 kuid selle uue õppemaksu süsteemi tõttu see tõuseb 21,000’ni. Ehk et sa maksad aastas tagasi aastas vaid 9% sellest mida sa teenid üle nende määrade ehk et reaalselt kujunevad need maksed vaid väikeseks osaks sinu sissetulekust. Minu meelest ikkagi ülimalt soodne süsteem.
Tegin su andmetel väikese arvutuse, ja ega see tagasimakse lõppsumma nii väike ei olegi. “…9% summast, mis ületan igakuist miinimummäära, mis Eesti puhul on 12 000 naela aastas…”, Eesti keskmin palk oli kolmandas kvartalis 11 874 krooni (2009 aasta 12 264), ehk ca 665 naela), ehk tänase (5.12.2010) Eesti Panga kursiga ümberarvestades Suurbritannia naeltesse=640 naela. Kui suur on Suurbritannias keskmine palk? Ei hakanud praegu välja otsima, seetõttu võtan aluseks riikide sisemajanduse koguproduktid, mis Ühendatud Kuningriigis oli ca 2,5 korda suurem ühe inimese kohta. Usun, et pane väga mööda, kui pakun keskmiseks sissetulekuks Suurbritannias 1500-2000 naela. Kindlasti on see ajalooliseid piirkondi arvestades erinev: kõrgem Inglismaal, madalam näiteks Šotimaal…
Kui nüüd võtta aluseks sinu mainitud 9& üle miinimummäära ja tagasimakse perioodiks 25-30 aastat, tegin järgmised arvutused: palk 2000 naela (ülikooli haridusega peaks selle numbrini usutavasti küündima), millest maha igakuine Eesti kodanikele kehtestatud miinimum – 1000 naela. Omakorda 1000 naelasest jäägist võtame 9%, vastuseks 90 naela kuus, ja 1080 naela aastas. Kui see nüüd korrutada läbi julmalt 25-30 aastaga (arvestamata inflatsiooni ja sellest tulenevat paratamatut hindade ja sissetulekute kasvu), saame vastuseks 27000-32700 naela. Seda ei olegi ju nii vähe või kuidas? Kroonidesse ümberarvutatauna teeks 499 500 – 604 950 EEKi.
Siinkohal võtan jällegi endale väikese vabaduse numbritega ümber käia. Teadmata Ühendatud Kuningriigis õppelaenu maksimummäära, lähtun Eesti omast ja keskmiste sissetulekute (sisemajanduse kogutoodangu) erinevustest. Eestis on teadupärast õppelaenu maksimumsummaks 30 000 krooni aastas (2010 ei tõstetud), ja võtame aluseks keskmise ülikooli õppeprogrammi kestuse Eestis 3+2 aastat, saame lõplikuks summaks 150 000 krooni. Siit tulenevalt võtaks õppelaenu suuruse arvestamise aluseks samuti SKT, ja korrutan 30 000 läbi 2,5-ga, saades aastaseks summaks 75 000 krooni. Võimalik aga, et Lääne-Euroopas on õppemaksud kõrgemad, ümardan summa 100 000-ni (peaaegu 3,5 korda suuremaks kui on Eestis), ja korrutan läbi tänapäeval kavas oleva põhilise nominaal õppeajaga (3+2), san vastuseks 500 000 krooni.
Kui nüüd vaadata üles, leiame eelnevatest arvutustest, et 25-st aastast peaks keskmise sissetulekuga töötajal Suurbritannias olema võimalik tagasi maksta just nimelt poole miljoni kroonine võlg. Arvestatud ei ole sisse õppelaenu intresse, mis loomulikult suurendavad tagasimakse lõppsummat, mis omakorda suureneb selle võrra rohkem, mida pikem on tagasimakse periood! Eestis on teadupärast riiklikult kehtestatud õppelaenudele 5%-ne intressimäär.
Sellised mõtted siis, eks kui keegi teab Suurbritannia vastavaid numbreid täpsemalt, võib parandused sisse viia, üldjoontes aga kaldun arvama, et 25-30 aastane tagasimakse periood on kasulik pangale, mitte üliõpilasele. Eestis näiteks on minu teada tagasimaksmine korraldatud järgmiselt: õppelaenu tagastamine algab aasta hiljem arvates ülikooli lõpetamisest, ning kestab kaks korda kauem nominaalsest õppeajast (4 aasta puhul 8 aastat, 5 aasta puhul 10 jne.)
- You must be logged in to reply to this topic.
