Kõigile “loomu poolest” täidlastele
- This topic has 27 replies, 18 voices, and was last updated 16 years, 4 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ma usun, et ma ei ole siin ainuke “paks”. Rosinal olid ka ysna toredad pildid…
sina paks
ihhii … kustkohast:D ma polegi näinud seda pilti 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>mul oli ka seda rasva päris korralikult
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>sina paks” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ihhii … kustkohast:D ma polegi näinud seda pilti 
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
mul oli ka seda rasva päris korralikult
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui ma olin 75 kg ne, siis mulle 8eldi vahest, et ega ma ei olegi paks…ma olen lihtsalt suur
Paksus on geenides argument on täiesti absurdne – kui keskkonnal poleks mõju, siis ei oleks ülekaaluliste hulk mitte kasvav populatsioonis vaid kogu aeg oleks sama palju pakse olnud.
Ma olin ka priske poisslaps:)
Isa kinkis mulle just mõni päev tagasi raamitud foto, kus ma olen umbes 5 aastane ja suht pontsakas, kooliajal olin ka mõni kilo raskem kui “peenikesed” tüdrukud, aga mitte paks, seda kuni 8.klassini, kui lihtslt vähem söögiisu oli, 9. klassi lõpuks olin puhta kont, seda ka kõike vähesest söömast ilmselt. Ema-isa, vanaemad-vanaisad olnud kõik eluaeg saledad ja seda ka lapsena, niiet minu pontsakus lapseeas vaevalt geendest oli
vastupidi marjasha, pigem just selline asi oli geenidest:)Ma vist liiga kohuke, et Sinu mõttest aru saada?
No vaata puberteedieeas toimivad teatavad muutused, mis on vägagi sõltuvad geenidest ja sellega seoses ka kehakaalu muutused…
No vaata puberteedieeas toimivad teatavad muutused, mis on vägagi sõltuvad geenidest ja sellega seoses ka kehakaalu muutused…Olen siiamaani arvanud, et see kõik tuli mu toitumisest, olin selline pubekas, et toiduks võis olla vaid tahvel šokolaadi päevas, teisel päeval vb üks banaan, anoreksik päris polnud, ema tehtud sooja sööki sai ka ikka söödud, kuigi suht tillukeste portsude kaupa, aga lihtsalt söögiisu polnud väga ja paigal ma ei püsinud, kogu aeg oli vaja ringi sebida. Samas 6 aastat tagasi kaalusin mõni aeg isegi 65 kilo- toitumine oli ebaregulaarne ja harv, smas suht palju korraga (2x päevas lõunal ja õhtul, üheks toidukorraks oli tihti ka suur Snickers)
, küll aga annab mul alati valusalt tunda, kui olen mingi asjaga liiale läinud. Mina pean ilmselt elu lõpuni oma hea vormi nimel pingutama, samas kui mu esivanemad on juba loomu poolest “sellised”. Võta sa nüüd kinni, kus see tõde on…</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Tere. arvan, et “loomu poolest” ei saa olla täidlane. geenides võib olla midagi, mis määrab sinu ainevahetuse kiiruse, kuid ise saab ennast kas “suureks” süüa või siis korralikult toitudes olla heas vormis. tean omast käest, et ennast käest lasta on väga lihtne, tihti sööd kartulikrõpse, tarbid alkot, liigutad vähe. olin 4 aastat tagasi selline. siis võtsin ennast käsile, hakkasin liigutama ning aastal 2007 võisin teha endast sellise pildi: http://forums.fitness.ee/index.php?automod…=si&img=630 . need püksid olid tõesti omal ajal pingul ümber kõhu. kui vahepeal treeningud pooleli jätsin peale selle tulemuse (vööümbermõõt miinus 20 sentimeetrit) saavutamist, siis jätkasin sellegipoolest õiget toitumist ja ei läinud enam täidlaseks, kuigi olin laspena natuke ümar. väga lihtne on süüdistada geneetikat enda laiskuses (vabandan ainevahetushaiguste all kannatajate käes, kelledel on meditsiiniline näidustus) midagi ette võtta. lihtsalt ei tule midagi ja teekonna alustamine algab alati esimesest sammust, milleks on treeningute alustamine ja õigesti toituma hakkamine. Kui ise ei oska toitumist korda saada, siis esiteks on meil ajakiri, kust saab nõu, teiseks see sama foorum siin ja kolmandaks – võib tellida ka toitumiskava.
Võin ise samuti kinnitada,et toitumine ning korraliku trenniga on välimust võimalik muuta täielikult ning saada hease vormi.
olin ka kooliajal 12-18 selline ”ümmargune”ning totaalselt vormis väljas.tore on mõelda,et niipalju on muutunud.
olin 12-13 aastasena 85 kilone ja 160-163 cm pikk poiss, vägagi priske poiss, nüüd kaalu 75 ja pikkust 175, kaal ei läinud maha pikkuse viskamisega, vaid higi ja vaevaga.
Geenide taha on hea oma vormi ära vabandada. Mõned vabandavad isegi kondi taha, et mul on suur kont ja sul väike kont jne. Muidugi määravad geenid nii mõndagi meie elus, ka vormi, aga palju tähtsam on toitumine ja füüsilise aktiivsuse maht ning iseloom. Ma pole ise kunagi ülekaaluline olnud, pigem vastupidi. Paar aastat tagasi kaalusin 177 cm pikkuse juures 57kg, nüüd olen 179 cm pikk ja kaalun 78 kg. Inimesed, kes minuga varem suhelnud pole võivad öelda, et hakkan paksuks minema. Tõesti, kõht hakkab vaikselt ette tekkima. Aga geenide arvele oleks sellist vormimuutust vale kirjutada!
Üks asi, mida võib geneetikaga segamini ajada, on toitumisharjumused, mis päritakse vanematelt. Kui palju neid inimesi ikka on, kes oma perest erinevalt söövad? No eks tänapäeval on ka, sest mõlemad vanemad käivad enamasti tööl. Kuid siiski pärime me toitumisharjumused oma vanematelt, mis on väga kergesti segi aetav geneetikaga! On mul õigus?
Nüüd võiks Aile ja Rosin ka sõna võtta. Oleks huvitav nende arvamust geenide tähtsusest kuulda.
- You must be logged in to reply to this topic.
