Huvitav uuring
- This topic has 23 replies, 16 voices, and was last updated 16 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kusjuures täitsa usun. Ise tarbisin vahepeal 3-5 peedikera päevas ning lisaks sellele et see pani seedimise kiiremini tööle, mis võimaldas väga edukalt massi koguda,paranesid tulemused ka vastupidavuses nign jõunumbrites.
Eelistan pigem kriitilist suhtumist sellistesse uurimustesse
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eelistan pigem kriitilist suhtumist sellistesse uurimustesse
“>Kriitiline suhtumine ei oma kasumitegurit mitte mingisugust. Suhtuda tuleb neutraalselt, et vastav teooria saaks ennast tõestada, või siis vastupidi. Suhtuda teatud eelarvamusega millessegi, põhjustab vaid arusaamatusi.
Viga mida näen kohe uuringudisainis – katse tulemus selle info põhjal mis delfis on võibka näiata, et mustsõstramahl halvendab sooritust samas kui peedimahl ei paranda… Või et mõlemad parandavad, aga peedimahl parandab rohkem:) Või et mõlemad halvendavad ja peedimahl halvendab vähem – kontrollgrupp oleks pidanud olema tehtud VEEGA või vee-suhkrulahusega (vastavalt peedimahlale).
Aga see on kõik jamad oletused, sest originaalartiklit tahaks näha. Kas keegi otsida viitsib?
Täitsa olemas interveebis ka originaaluurimus aga ligigpääs maksab 8 taala. Siin tasuta kokkuvõte :
http://jap.physiology.org/cgi/content/abst…ourcetype=HWCIT
Link täisartiklile :
Mustsõstramahla kasutamine platseebona tundub üldse kummaline. Normaalne inimene peaks peedil ja mustsõstral ikka maitsevahe tuvastama ja keemiline koostis on kindlasti erinev ka muus osas peale nitraatide; ainus sarnane tunnus on värv ja kui eesmärk oli lihtsalt sama värvi asju juua, siis tekib tõesti küsimus miks toiduvärviga suhkruvett ei joodud. Päris huvitav, millega nad seda põhjendavad.
Üks põhjalikum artikkel on SIIN, aga ülikooli võrgust küll midagi ei leia.
- You must be logged in to reply to this topic.