Klassikaraadio räägib seksist ja vaimsusest

Ingvar Luhaääre nime lugemisest piisab, et ma ei viitsiks seda saadet kuulata. Samas, kunagi ei tea, väga võimalik, et teen vea.

Luhaääre nimi on nagu negatiivne ankur/päästik enamike (valdkonda uurinud) naiste jaoks.

Olen mõnelt naistuttavalt sellist suhtumist näinud, ja ka võõramate puhul mõnes laagris/seminaril on sedalaadi suhtumist tajuda olnud.

Ei teagi miks negatiivselt mõned suhtuvad. Tegu valdkonda palju uurinud targa inimesega, tema vaimsete-teemade raamatutes pea kõigis vist käsitletakse tantra teemat, nendes on ta käsitlenud selle asja värvikamat poolt ainult, mis väikse osa asjast moodustab, seda on ta teinud konkreetselt ja lakooniliselt, kui populaarsema osa asjast välja toonud, viis kuidas see esitub tundub ilmselt vastumeelne siis?

Jättes kõrvale tantra, on tema raamatutes seksuaalsust käsitletud samuti omamoodi viisil.

Minu arust on tegu tarkade mõtetega, ja oluline on vaid osata lugeda tema teksti, suurt muud valikut eesti kirjanduses polegi teiste poolt.

Ise olen imestanud, et kogu see Valdkond, sh ka tantra, peaks ju muutma inimest avatumaks, ja negatiivseid põhjendamatuid suhtumisi need isikud ei peaks ju harrastama, stressis olels ju vaim ei kasva. Aga nii on tundunud see trend küll, et negatiivne suhtumine on. Minu arust huvitavad tema raamatud, olen kunagi neid lugenud.

Raamat “Osho” pole Luhaääre kirjutatud vist, aga see on päris hea humoorikas teos. Isik Osho sõitis limusiinidega ringi mööda ameerikat, ja tegi muid huvitavaid asju.