ARMID

Dermatoloogi juures ei öelda sulle midagi, mida sa siin juba kuulnud ei ole.

Niisutamine ei tee midagi.

Geelid ja kreemid ei tee ka midagi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

dermatoloog vaatab armid üle ja määrab ravi. Regulaarne naha niisutamine ennetab arme – nahk on elastsem!

Ja tean rääkida, et geelid-kreemid aitavad! Aga kui armid juba ca aasta olnud, siis enam neist vist lahti ei saa. nii et mida kiiremini nendega tegelema hakkata, seda suurem on tõenäosus, et need ära lähevad!

Minul tulid venitusarmid raseduse ajal ja pärast sünnitust oli asi eriti hull, kuid kreemitasin korrapäraselt ja nüüd juba palju ilusam (ma pidin kasutama veel õrnatoimelisi tooteid, sest imetamise ajal ei tohi kõike kreeme kasutada)

niii et siit siis tõetus, et pole seee asi midagi nii hull:D

See imekreemide jutt on samasugune loll jutt et tselluka kreemid aitavad, teevad a´la 2 nädalaga naha siledaks. Samal ajal süüakse ikka burksi edasi ja usutaksegi sinisilmselt, et kreem teeb kogu vajaliku töö. Loll reklaamitrikk! Sööd rohkem ja on soodumis tsellu tekkele, siis ta ka tekib ja paistab välja.

Pidev niisutamine on loomulikult nahale vajalik, seda veel eriti raseduse ajal, mil paljudel nahk kipub kergemini kuivama. Aga ükski kreem arme ei kaota ega ravi. Peale rasedust on loomulik, et armide välimus muutub, ega nad ka ilma raseduseta ei jää selliseks punaseks nagu nad algul on.

Reitel-puusadel on tegelikult enamusel inimestest need armid olemas, aga pikapeale nad lihtsalt muutuvad vähemmärgatavaks, nii et teemaalgataja- ära põe! Tekkides on nad jah üsna ebameeldivad ja punakad, pärast sa aga ei pane neid tähelegi enam.

Ma tean dermatoloogiast ja armidest piisavalt palju, ma ei usu et esimene ettejuhtuv dermatoloog rohkem teab ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Naha niisutamine ei enneta midagi. Kollageenimaatriksit on vaja tugevdada.

Kui sa ainult kreemitasid, siis oleks nahk sul iseenesest ka samamoodi ilusamaks läinud. Kui kreemid mingeid huvitavaid toimeaineid sisaldasid, siis võis neist natuke kasu olla.

“esimene ettejuhtuv dermataloog” on aga arstiteaduskonna lõpetanud, kui sa vastad, et sina samuti, siis võid öelda, et ei usu et “esimene ettejuhtuv dermatoloog” rohkem teab:)

Ja antud juhul ei olnud tegu suvalise dermatolologiga vaid väga lugupeetud ja tunnustatud arstiga:)

Arstiteaduskond ei ole ainus koht kust teadmisi hankida. Olen väga lugupeetud nahaarsti suust suht jama kuulnud ja ka paari teise eriala tuntud arstide puhul täheldanud, et nad ei tea omaenda valdkonnast paljusid asju. Praktiseerival arstil pole aega kirjandust lugeda.

Sellepärast, et praktiseerival arstil on teadmised olemas! ja lugeda võib igasugust jama.

Jube lihtne ikka oleks, kui käid a´la 30 a tagasi kooli läbi ja punkt, oledki proff ja lugupeetud. Maailm muutub pidevalt, tehakse uusi uuringuid, uusi avastusi…

jah, sellepärast ongi täiendkoolitused, igasugused konverentsid ja seminarid jne jne

Teaduskirjandust võiks ka lugeda. Fakt on et paljud arstid ei ole eriti oma erialaga väga kursis ja seda eriti just uue infoga oma erialal.

ega see ei ole nii nagu keegi juba ütles, et 30 aastat tagasi oma paberi kätte saanud ja nüüd enam rohkem ennast täiendama ei pea.. peab küll. mul on perekonnas ja tutvusringkonnas päris mitmeid arste ja ma tean, kuidas (vähemalt nemad) ennast täiendavad ja nö viivad ennast uue infoga kurssi.

arste on igasuguseid, kõik polegi head. lihtsalt see, et sa oled mõne ebaprofessionaalse arstiga kokkupuutunud ei tähenda, et kõik selleala arstid ei tunne oma eriala ja ei oska oma tööd teha..