Skip to main content

Vastupidavus

Avaleht » Forums » Treening » Muud spordialad » Vastupidavus

Viewing 11 posts - 1 through 11 (of 11 total)
  • Autor
    Postitused
  • veebruar 13, 2011 at 3:19 p.l. #16777
    Mrk1110
    Member

    Tere! Kuidas on kõige parem treenida vastupidavust?

    veebruar 13, 2011 at 3:22 p.l. #289810
    jõuents
    Member

    Mis sa ise arvad? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Vastupidavus treeninguga – poks, pikk jooks, ratas.

    veebruar 13, 2011 at 3:28 p.l. #289811
    Mart Muru
    Member

    Vastupidavust milles??

    veebruar 13, 2011 at 5:50 p.l. #289837
    fortuna.9
    Member

    Oleneb mida sa mõtled.

    Oletame, et sa jooksed 1000m ja viimased 200m sa lihtsalt ei jaksa enam. Siis tuleb arendada funktsionaal”mootorit”. Tuleb teha aeroobset, ujuda, joosta või rattaga sõita. See arendab su südant(lihaseid otseloomulikult ka).

    Kui sa jooksed 1000m ja viimastel 200m su jalad enam sind ei kanna siis tuleb teha jõusaalis harjutusi vastupidavusele. Näiteks teed kükke kangiga, 3×25.

    Anyway, võib mõelda päris laialt siin. Kui su 100m distantsi viimastel 10m langeb maksimaalkiirus siis tuleb juba teha täiesti teist tööd.

    veebruar 13, 2011 at 6:15 p.l. #289839
    Mart Muru
    Member

    Kui su 100m distantsi viimastel 10m langeb maksimaalkiirus siis tuleb juba teha täiesti teist tööd.

    See langeb niivõinaa alati <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    veebruar 13, 2011 at 8:33 p.l. #289850
    fortuna.9
    Member

    See langeb niivõinaa alati <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Eks ma mõtlesin kui ta langeb oluliselt. Sprindi viimased meetrid on väga tähtsad.

    veebruar 13, 2011 at 8:40 p.l. #289852
    Sarge
    Member

    Eks ma mõtlesin kui ta langeb oluliselt. Sprindi viimased meetrid on väga tähtsad.

    Tavaliselt on probleem selles, et lihased lähevad laktaati täis. Siis tuleb teha laktaatse vastupidavuse trenni <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    veebruar 13, 2011 at 9:25 p.l. #289859
    fortuna.9
    Member

    Tavaliselt on probleem selles, et lihased lähevad laktaati täis. Siis tuleb teha laktaatse vastupidavuse trenni <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ole hea, räägi sellest lähemalt.

    //sain

    veebruar 13, 2011 at 9:33 p.l. #289863
    eesti mees
    Member

    Üldkehalist vastupidavust arendab vägagi hästi ka ujumine, nt. krooli või rinnuli ja ujumis tempo ei tohiks olla selline ulpimine <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Kas mitte kõik võitlus spordialad ei nõua head üldfüüsilist ettevalmistust,ei usu et poks on ainuke aga jah poksis töötab kogu su ülakeha ja jalad ka <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .

    veebruar 14, 2011 at 7:24 e.l. #289886
    matroxx
    Member

    Teine põhjus miks kiirus langeb seiseneb selles ,et närvisüsteem hakkab väsima ja paratamatult toimub aeglustumine.

    kiirust on veel võimalik hoida hea tehnika ning erialase vastupidavuse arvelt.

    samuti omab tähtsust kõrge valulävi mis isegi nii lühikesel distantsil nagu 200m on üsna oluline.valu all ei pea silmas konkreetset lihasvalu või miskit vaid suutlikus ebameeldivas olukorras endast maksium anda.

    veebruar 14, 2011 at 7:43 e.l. #289887
    Mart Muru
    Member

    Tavaliselt on probleem selles, et lihased lähevad laktaati täis. Siis tuleb teha laktaatse vastupidavuse trenni <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Max pingutuses :

    1-4s kulutab keha puhtalt ATP energiat. (anaeroobne)

    4-10s kulutab keha ATP + kreatiinfosfaadi energiat. (anaeroobne)

    10 – 45s on siis juba ATP + kreatiinfosfaat + lihaste glükogeenivarud (anaeroobne)

    45 – 120s = lihaste glükogeenivarud (anaeroobne + lactic(piimhape?) )

    120 – 240s = lihaste glükogeenivarud + laktaat (aeroobne + anaeroobne)

    240 – 600s = lihaste glükogeenivarud + rasvad (aeroobne)

    Nii peaks vast olema. Selle järgi vaadates jooksevad näiteks tippsprinterid 100m alla 10s puhtalt ATP + kreatiinosfaadi varudelt <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

  • Autor
    Postitused
Viewing 11 posts - 1 through 11 (of 11 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.