Kehaga manipuleerimine
- This topic has 16 replies, 4 voices, and was last updated 16 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kui kehale vähem toitu anda siis ta hakkab ainevahetust aeglustama ja ökonoomitama.
Stabiilse toitumise järgi õpib organism stabiilselt energiat kulutama, mis tihti ei ole meie vaid organismi meele järgi.
Milliseid nippe teate, et seda bioloogilist mehhanismi üle kavaldada?
Näiteks destabiliseerida kalorite tarbimine või järk järgult langev tarbimine(täna 2500, homme 2450 jne) ehk aitaks?
Või mis te siuksest teemast arvate, teate võibolla muud nippi, et dieedi efektiivsust tõsta?
Väidetavalt soovitataksegi kogusega mängida paarisaja piires. Ja arvestades seda, et kaloripealt lugemine on väga raske see ka toimib reaalselt.
Ntx kui päevane vajadus on 3000, siis toreda dieedi puhul:
Täna 2700, homme 2600, ülehomme 3000, üleülehomme 2500, üleülehomme 2800 jne jne jne.
Seda eelnevat vist nimetatakse sik-sak dieediks.
Huvitav palju sellest siis kasu võiks olla?
A mis huvitav juhtuks kui 3000 puhul teha 2700, 2600, 2500, 2400, 2300; 2700, 2600, 2500, 2400, 2300 jne
Sarnase ideoloogiaga on ka veel see termin:
“The Day Off Diet”
Seal siis ei sik-sakitata igapäev, vaid kord nädalas samal eesmärgil, nagu ma aru saan.
Huvitav teema taas!
Endal tekkis selline mõte, et kui metabolismi (ainevahetuse) kiirust muduetakse kogu aeg, kas see äkki ei tekita mingitlaadi stressi, ehk halba mõju kehale. Äkki läheb hormoon “kortisool” väga aktiivseks selle peale, või muu stressi-asi ebasoovitavalt aktiivseks.
—
Üks mõneti teemaga seonduv artikkel hakkas silma, seal öeldakse, et ainevahetuse kiirus ei pidavat sõltuma toidukordade arvust:
Meal frequency does not appear to effect metabolic rate.Allikas:
http://www.uwlax.edu/URC/JUR-online/PDF/20…arson-et-al.pdf
Ise-enesest võib küsida filosoofilisemalt veel:
kas rutiinitus võib kujuneda rutiiniks (ala, et keha harjubki ära shokeerimisega ja reageerib väiksema tõhususega kui rutiini korral seda teha suudaks mõnda aega).
HIIT on treeningu-viis, mis mõneti sarnaneb selle sik-sak toitumise ideoloogiaga, võib-olla siis soovitaks hiit-ida:)
Radikaalsemat sik-sakitamist koos treeninguga on keegi siin proovinud:
Ma muidugi ei tea aga mis ta ikka stressab, kui metsas jäneseid täna 2 homme 1 siis ei ole ju midagi parata, kohandumine olukorraga on keha töö
Üks idee tuli veel.
Mis siis kui tühja kõhuga trenni teha? Siis pole ju kehal kuskilt energiat võtta ja peab rasvu lagundama hakkama.
Seda trenniajal ja ka trenniajast väljaspool saab ju kätekõverdusi ja kõhulihaseid teha enne järgmist söögikorda.
Üks idee tuli veel.Mis siis kui tühja kõhuga trenni teha? Siis pole ju kehal kuskilt energiat võtta ja peab rasvu lagundama hakkama.
Tühja kõhuga on väga halb trenni teha, energiat pole, motivatsiooni pole. Ja ma ei usu, et ta kohe rasvade kallale läheb, vaid ma usun, et ka lihaskude kannatab selle tagajärjel.
Tühja kõhuga on väga halb trenni teha, energiat pole, motivatsiooni pole. Ja ma ei usu, et ta kohe rasvade kallale läheb, vaid ma usun, et ka lihaskude kannatab selle tagajärjel.Seda ise olen ka kuulnud rohkem, et pigem hõlpsamalt minnakse lihase valku energiaks muundama.
Seesama hea eestikeelne ketoosi artikkel, mida sa Voodoo tõid ühes teemas, seal ka kirjas sellega seonduva kohta, et valkudest on energiat hõlpsam teha kui rasvadest vms, v-b ajan mõne teise artikliga segi hetkel, aga mis siis.
Ma arvan, et praktilist* kasu siiski nendel ektremaalsetel ideedel pole (tühja kõhuga tehakse ka hommiku jooksu, teoorias kõlab huvitavalt, praktiliselt aga üsna surm-tunne on joosta tühja kõhuga hommikul), hariduslikku kasu on aga palju.
Hommikujooks tühja kõhuga (veidi vett juua soovitatakse siiski) võib sulle huvi pakkuda siis, uuri neid artikelid.
Võimalik jah, et muidu võtab küll rasvast aga kui defitsiit suureks või järsuks läheb siis on vaja lihastest juurde ammutada.
Keegi teab äkki detailsemaid andmeid?
Võimalik jah, et muidu võtab küll rasvast aga kui defitsiit suureks või järsuks läheb siis on vaja lihastest juurde ammutada.Sinu toodud ketoosi artiklist siis:
Rasvhapped ja ketokehad ei suuda jõutreeninguteks piisavalt energiat anda.…
õutreening viib organismi tugevasse kataboolsesse seisundisase ning kui puuduvad süsivesikud, siis organism läheb lihastest aminohappeid “võtma”, et neid energiaks muundada.
http://www.kulturism.ee/main.php?main=arti…amp;textID=2387
Selle lihasest valku võtmise energia saamsie eesmärgil kohta on artikelid küll leida kui googeldad.
Selle lihasest valku võtmise energia saamsie eesmärgil kohta on artikelid küll leida kui googeldad.Ma usun, et on, lõbusam on lihtsalt siin arutleda
Aga kuidas söögikordade vahega on, kas peaks tundma näljatunnet, aitaks see kaasa dieedile, et seda taluda mingil määral?
Või ei ole see oluline kui tarbitud kalorite ja kulutatud kalorite arv jääb samaks?
Aga kuidas söögikordade vahega on, kas peaks tundma näljatunnet, aitaks see kaasa dieedile, et seda taluda mingil määral?Või ei ole see oluline kui tarbitud kalorite ja kulutatud kalorite arv jääb samaks?
Ma saan näljatundest aru nii, et tegu on osaliselt nagu mistahes muu tundega, näiteks on mõnel konkreetsel nädalapäeval alati tööl laiskuse tunne, mõnel esmaspäeval, mõnel reedel, et näljatunnde või laiskuse tunne vms asi on osaliselt aju kapriis, ma arvan nii. Ja ebaratsionaalseid kapriise rahuldada pole mõtet eksole. Isik võib väita, et toitub nagu popis Fredi artiklis, mida siin tuuakse tihti (spekuleerin, et 90% isikutest, kes esitavad lingi sellele artiklile, sellest artiklist aru saanud pole, aga see selleks, väike “intriigiväide” siis aju üllatamise/ergastamise eesmärgil minu poolt selle klausliga), ja selle hea energeetilise toitumsie ja kõige muu jurues, on ikkagi ajul kapriisid, ja isik tunneb laiskuse tunnet, või näljatunnet, arvan siis nii, et osaliselt on tegu nö aju tujuga/kapriisiga, osaliselt.
Too Levini dieet pidavat soovitama isikutele, et süia vaid näljatunde tekkemisel. Seal võiks arvata siis nii, et keha on inteligentne ja teab kõige paremini millal süia vaja, andes näljatundega märku, aju kapriisidest siin juttugi pole.
Kes väga rangelt* dieeti peab, see ilmselt näljatunnet ignoreerib täiesti. Tema kavas on näljatunnet juba toiduga reguleeritud. Ala sööb toidulisandit, mis näljatunnet alla surub, sööb palju kiudaineid, toitub teaduslikult nii, et näljatunne ei saa olal kuidagi põhjendatud.
Seega tõin kolm aspekti välja:
1. osaliselt näljatunne on tuju*, osaliselt mitte, seega tuleks otsustada/kaalutleda, kas tujul on alust.
2. näljatunne on keha poolt täiesti aksiomaatiliselt õige reaktsioon, mingit tuju ignoreerimsie teemat pole, süia siis kui on tunne
3. süia näljatunnet kontrolli all hoidvalt teaduslikult korrektselt. Siis tunde ajal või enamasti arvata, et tegu on tujuga ja ignoreerida seda.
Ise arvan, et punkt 1 on hea. Söömisele tähelepan uei pööra, see on rutiin nagu ka hingamine, millele tähelepanu ei pööra, loomulik asi, ku itunned nälga, siis otsusta, kas oleks mõistlik, tunneta keha. Seda saan öelda mina kui normaal-kaalus isik, söön nagu punkt 1 sätestab, aga võib-olla ülekaalus olev isik, või väga suurte sportlike eesmärkidega isik seda punkti järgida ei saaks ikka, minetea. Minu seisukoht on, et näljatunne on asi, mida rangelt ignoreerima küll ei peaks. Nagu sa Voodoo ise tõid teema mõni aeg, et kehale ongi hea üllatada süsivesikute kogusega aeg-ajalt, siis ma arvangi, et ülirangus pole mõtekas.
Et mul tekkisid sellised mõtted seoses näljatundega.
—
Mis su küsimus täpsemalt on?
Kas küsid seda, et kas näljatunne on nagu ka treening-järgne lihasvalu pigem hea märk või? Või mis su küsimuseks on, ei saanud aru kahjuks.
Aga kuidas söögikordade vahega on, kas peaks tundma näljatunnet, aitaks see kaasa dieedile, et seda taluda mingil määral?Või ei ole see oluline kui tarbitud kalorite ja kulutatud kalorite arv jääb samaks?
Näljatunde küsimusele võib äkki anda vastuse pdf, mille leiab sellest postitusest:
http://forums.fitness.ee/index.php?s=&…st&p=174374
Lk 14: “Päevane toidukordade jaotus”:
Päevaste toidukordade jagamisel on kõige õigem arvestadaseedetrakti rütmi ning näljatunnet, sel juhul on seedimine
kõige tõhusam. Seedetrakti aktivatsiooniperiood kordub
iga 3,5–4 tunni tagant, seetõttu peaks päevas olema 4–6
toidukorda. Süüa tuleb siis, kui kõht läheb tühjaks.
Mis su küsimus täpsemalt on?Kas küsid seda, et kas näljatunne on nagu ka treening-järgne lihasvalu pigem hea märk või? Või mis su küsimuseks on, ei saanud aru kahjuks.
Näljatunne on keha reaktsioon sellele et toit on otsa saanud või saamas, mis omakorda tähendab, et organism peab varude kallale minema.
Seepärast mõtlengi, et seda situatsiooni saaks ju ära kasutada lastes kehal mingi aeg rasvast elada.
- You must be logged in to reply to this topic.
