jõusaal elektri tootjana
- This topic has 19 replies, 12 voices, and was last updated 17 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Mitu sekundit/minutit üks lambipirn võiks põleda elektrist, mis on toodetud 1h jõutrennist tehtud tööst kui see töö elektriks muuta?
Mis koguses elektrit saaks toota, kui isik 1h trenni teeb jõusaalis, oletame, et jõuseadmed, mida ta kasutab on ühendatud seadmega, mis need raskuse liigutamised elektriks muundavad, umbes nagu jalgratta külge pannakse jubin, mis ratta liikumise elektriks muudavad ja ratta küljes olev pirn põlema hakkab, et mis koguses 1h jõutrennist võiks keskelt läbi elektrit saada? Keegi füüsikaga rohkem sinapeal võiks selgitada.
Mitu sekundit/minutit üks lambipirn võiks põleda elektrist, mis on toodetud 1h jõutrennist tehtud tööst kui see töö elektriks muuta?Mis koguses elektrit saaks toota, kui isik 1h trenni teeb jõusaalis, oletame, et jõuseadmed, mida ta kasutab on ühendatud seadmega, mis need raskuse liigutamised elektriks muundavad, umbes nagu jalgratta külge pannakse jubin, mis ratta liikumise elektriks muudavad ja ratta küljes olev pirn põlema hakkab, et mis koguses 1h jõutrennist võiks keskelt läbi elektrit saada? Keegi füüsikaga rohkem sinapeal võiks selgitada.
Seda ei oska nüüd öelda, kuid kui inimene karjub järjest üle seitsme aasta siis vabaneb selle jooksul nii palju energiat, et selle energia hulgaga on võimalik soojendada üks tass kohvi
No karjumine on selline väike pingutus, kui jõusaalis plokkseadet ikka liigutada, siis too raske rauahulk mis ära sikutatakse korduse ajal, on ikka raske töö, võiks ju pirni põlema saada küll:)
Ma usun, et kui saal on rahvast täis ja peaks vast isegi kogu saali valgustuse tööle saama. Võib-olla oleks kasulikum hoopis vett soojendada, siis on vähem probleeme salvestamisega (vesi ongi energia salvesti) ja igasugu automaatikaga (ühtlast pinget tuleb hoida). Samas jälle võivad mehaanilist energiat soojuseks muutvad seadmed kallimad olla. Analoogilistest projektidest meenub, et kusagil on ööklubi, kus tantsimise ajal tehakse põranda võnkumisest elektrit ning jaapanis (kui ma õieti mäletan) on mingis koolis selline süsteem, et lapsed saavad telekat vaadata siis, kui ise selleks veloergomeetriga elektrit väntavad.
No karjumine on selline väike pingutus, kui jõusaalis plokkseadet ikka liigutada, siis too raske rauahulk mis ära sikutatakse korduse ajal, on ikka raske töö, võiks ju pirni põlema saada küll:)Isegi ruumi ära kütta ma arvan. Kui ikka on tõsti palju treenijaid korraga peal.
Mõelge, kui palju elektrit suudab iseenesest inimese keha elektrit toota!
Like The Matrix 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas keegi on arvutanud, mitu kilo rauda ühe trenni jooksul liigutatakse.
Eile liigutasin kokku……üle 5 tonni. Täna ei taha pastakatki liigutada.
Kui päris aus olla siis tegelikult lastakse jõusaalides ikka roppu moodi energiat raisku..http://abcnews.go.com/Technology/SmartHome/story?id=5754828.
Kas keegi on arvutanud, mitu kilo rauda ühe trenni jooksul liigutatakse.Eile liigutasin kokku……üle 5 tonni. Täna ei taha pastakatki liigutada.
Kui päris aus olla siis tegelikult lastakse jõusaalides ikka roppu moodi energiat raisku..http://abcnews.go.com/Technology/SmartHome/story?id=5754828.
Oi oi oi neid tonne ei taha kokku lugedagi.
Eriti jalapäeval:)))
Jalapress 270 kg 3×10 . teeb juba üksi 8,1 tonni.
Tänapäeval kardiomasinad on akutoitega, st tänu sellele, et treenija liigutab, toimib ka masin ise.
Aga see pirni põlemise kestvus on täitsa võimalik välja arvutada kui arvestada, et sellest energiast midagi kaduma ei lähe (reaalselt sellist olukorda ei ole).
Kui keegi seda varem ei tee siis õhtul äkki proovin välja arvutada.
Inimese aju toodab korraga nii palju elektriimpulsse, et sellega saab põlema panna 10W pirni. Muidugi, kui oleks võimalik kõik see energia koondada. Jaapanis tehti ka selline asi, et elektriangerjas ujus akvaariumis. Kõrval oli jõulukuusk ning kui kala liigutas, tekitas elektriimpulsse ja kuusel lambid vilkusid.
Nii… võtsin siis aluseks energiakulu 500 kcal (mis oleks meesterahva kohta ok ühes tunnis) ning sain vastuseks 11,6 tundi 50 w pirni puhul. Siinkohal ei ole aga arvestatud inimese ainevahetuse põhikäivet ning üldist energiakadu. Niiet pakuks siis et kui nö tavaline meesterahvas treenib jõusaalis tund aega, siis ta saaks pärast kodus tund aega raamatut lugeda selle pirni valgel tasuta.
Igatahes hiljuti avati näiteks diskoteek kus inimesed tantsides toodavad tammudes energiat mis läheb siis osaliselt klubi valgustuseks. Kindlasti saab ka trenazööridele sarnast tehnoloogiat arendada. Ainuke asi on see, et ei tasu ennast see investeering ära. Hiljuti tuli endal külmaga õues rattaga sõites idee, et väntamine võiks toota energiat mille abil saaks käepidemeid soojenda (pole teab mis keeruline). Nagu autolgi on roolisoojendus.
860 kcal= 1 KWh
1 KWh peaks vist täiesti reaalne kogus energiat olema, mida ühe kõva trenniga kulutada. 1KWh-st saab erinevate võimsustega arvutada välja aja, kui kaua selle võimsusega tarbija töötaks. Näiteks 100 W (0,1 KW) pirn 10 tundi, sama valgustugevuse andev nö. säästulamp põleks ilmselt kauem kui 1 ööpäeva.
Mul arvuti kos monitoriga võtab u. 200 W, seega arvuti töötaks 1 KWh arvelt 5 tundi. Veekeetja on näiteks 2000 W, see töötaks 30 minutit. Ikka üsna mitu liitrit vett saaks ära keeta. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Muidugi üks-ühele pole võimalik mehhaanilist energiat elektriliseks muuta, alati esineb mingi kadu.Igatahes hiljuti avati näiteks diskoteek kus inimesed tantsides toodavad tammudes energiat mis läheb siis osaliselt klubi valgustuseks. Kindlasti saab ka trenazööridele sarnast tehnoloogiat arendada. Ainuke asi on see, et ei tasu ennast see investeering ära. Hiljuti tuli endal külmaga õues rattaga sõites idee, et väntamine võiks toota energiat mille abil saaks käepidemeid soojenda (pole teab mis keeruline). Nagu autolgi on roolisoojendus.Või spets riided ratturile millel kerge soojendussüsteem sees. Kindad sinna lisaks. Soojendus peaks olema reguleeritav sest töö on iseenesest juba vaese mehe kasukas. Sõidad kiiremini keerad soojenduse maha ja vastupidi. Tuul vastu talvel rattaga sõites keerad soojenuse põhja. Njah, paljud ei julge peale esimese lume maha sadamist enam ratta selga ronida, kuid on väga palju neid kes talveläbi rattaga väljas treenivad. On siis tee puhas või kiilasjääs.
Kunagi arvestas Indrek Otsus, et tema ajaks ämbritäie vett keema ühe tunniga pukil ratast sõtkudes, arvestas ta vist vene aja keeduspiraali energiavajadust. Oli see nüüd nii või natuke teisiti, midagi on mällu jäänud.
Postitused- You must be logged in to reply to this topic.
