Jooksu mõistlik tempo?
- This topic has 19 replies, 8 voices, and was last updated 16 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Küsimus siis sedapuhku selline, et käin metsas jooksmas jõusaali kõrvalt, distants 10 km. Iga jooksuga püüan oma senist tulemust parandada, et endal põnevam oleks. Mul üks tuttav ütles, kes veidi rohkem spordiinimene on, et nii pole õige treenida, kuid ta ei oska põhjendada.
Kui ma jooksen 10 km ja jõuan pidevalt joosta, siis olen ju alati aeroobses faasis?
Veidi lisainfot
Jooksen 3 x nädalas.
Eesmärk osaleda mingil rahvajooksul suvel/sügisel sellel distantsil.
Praegu käimas ka rasvaprotsendi vähendamine veel paari kuu jooksul
Teen ma miskit valesti?
Parimat,
vedru
Sul pulsikella pole?Ei ole veel, vajadusel saab muidugi hankida. Aga mis see annab, kui ma oma pulssi näen?
loe veel juurde nt http://www.vomax.ee-st ja http://www.trimm.ee-st. See et sa 10km jõuad joosta ei tähenda, et sa aeroobses tsoonis ilmtingimata oled. Selleks ongi sul tarvis pulsikella ja samuti teada ka oma tsoone. Kuna inimesed on erinevad, siis need üldpakutavad tsoonid on sellised jämedad vahemikud. Kui jooksu rohkem tahad harrastada on mõislik teha ikkagi koormustest.
Põhimõtteliselt – joostes hakkab organismis tekkima ja kogunema laktaat (glükoosi ainevahtuse lõpp-produkt ehk see sama piimhappesool, mistõttu võivad lihased valusad tunduda). Ka aeroobses tsoonis tekib laktaat kuid vähesel määral ja võimekust ei mõjuta. Anaeroobse tsooni ületades hakkab laktaadi tase kiiresti tõusma, mis pärsib ka töövõimet (piiriks loetakse enamasti 2mmol/l). Arengut jooksus näitab see, kui suudad distantsi joosta kiiremini anaroobset tsooni ületamata (nn nihutad seda 2mmol/l piiri edasi). See ei toimu aga päevapealt, mistõttu ei saavuta sa “iga päev jooksen sama maa natuke kiiremini” strateegiaga pikemas plaanis soovitud tulemust. uuri põhjusi täpsemalt ROtteri ja siin viidatud lehekülgedelt. Trimm.ee-st leiad ka mõned näidised jooksu trenniplaanide kohta. Jaksu!
Su taktika ei ole kahjuks, jah, õige. Kui jooks sulle sobib ja tahad tegeleda sellega, siis minu soovitus on küll osta pulsikell. Ma jooksengi trennis ainult selle näidu järgi, sest oi kui petlik on enesetunne. Vaata ka seda, mis Ümiseja soovitas.
Kui treenid 10 km jaoks kolm korda nädalas, siis võiksid teha (kella abil) nii, et 1 jooks on rahulik jooks nt 7 km(põhivastupidavustsoonis, vajadusel sunnid ennast madalale tempole), 2 tempojooks 7 km (nt 5 min põhivastupidavustsoonis, 5 min tugeva pingutuse tsoonis ja nii 3 seeriat), 3 jooks pikk rahulik jooks 10+km (põhivastupidavustsoonis, 1 jooksu 1,5-2x distants).
Vastupidi. Sageli ajab pulsikell jama, enesetunne on oluliselt adekvaatsem näitaja.
Kui pulsikell ikka ütleb sulle, et pulss on 140 ja sa tunned ennast nii viletsalt, siis selle asemel et hambad ristis kangutada, peaks lihtsalt tempot alla võtma. (140bpm on antud näites rahuliku jooksu pulss)
Pulsikellal on muidugi mingi funktsioon olemas, selle abil saad enesetunde ja pulsi kokku viia. Paari kuu päerast võid juba enesetunde pealt öelda, mis pulss hetkel on.
Iga jooksuga püüan oma senist tulemust parandada, et endal põnevam oleks.Trenni tulebki nii teha, et endal põnev oleks, muidu kaob isu ära.
Mina jooksen ilma mingi kellata nii, kuidas ise tunnen ja tahan.
Tänud vastajatele.
Kõik need artiklid räägivad sellest, kuidas jooksma hakata. Mina olen nüüd umbes 6 kuud niimoodi jooksnud ja päris algajaks end ei pea enam. Küsisin ka seetõttu, et igal pool on kirjas, et anaeroobses faasis suudab keha tööd teha lühikest aega, seetõttu arvasin, et 10 km ei saa joosta anaeroobses faasis olles.
Praegu siis asjalood nii, et pulsikell tellitud ja homme saab ehk kätte. Proovin ükskord joosta vanast harjumusest pulsikellaga aja peale üks kord, siis saab näha kui valesti olen treeninud, siis edasi juba tuleb õieti harjutada.
Aga tänud veelkord vastajatele. Uurin ja puurin neid artikleid põhjalikumalt mõnel vabamal hetkel, püüan leida veel vastuseid.
Ei ole veel, vajadusel saab muidugi hankida. Aga mis see annab, kui ma oma pulssi näen?No alumised jõudsid juba ära vastata, milleks pulsikella vaja
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tore kui kella ära tellisid, väga mõistlik ost. Ma käisin ka pikka aega ilma kellata jooksmas ja alles siis, kui kella käele panin sain aru, kui valesti ma olen end treeninud. Kellaga koos on areng olnud märgatav ja treening ka efektiivsem igas mõttes.
Vastupidi. Sageli ajab pulsikell jama, enesetunne on oluliselt adekvaatsem näitaja.Kui pulsikell ikka ütleb sulle, et pulss on 140 ja sa tunned ennast nii viletsalt, siis selle asemel et hambad ristis kangutada, peaks lihtsalt tempot alla võtma. (140bpm on antud näites rahuliku jooksu pulss)
Pulsikellal on muidugi mingi funktsioon olemas, selle abil saad enesetunde ja pulsi kokku viia. Paari kuu päerast võid juba enesetunde pealt öelda, mis pulss hetkel on.
Kui enesetunne halb või pulss ei püsi madalal, siis pole piisavalt puhanud või on olnud mitte kõige paremad trennikombinatsioonid eelmistel päevadel.
Kui enesetunne halb või pulss ei püsi madalal, siis pole piisavalt puhanud või on olnud mitte kõige paremad trennikombinatsioonid eelmistel päevadel.Täpselt. Seega olemasolevad pulsitsoonid kaotavad hoobilt mõtte.
Täpselt. Seega olemasolevad pulsitsoonid kaotavad hoobilt mõtte.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> pulsitsoonid ei oma mõtet nende puhul, kes neid kasutada ei mõista!
- You must be logged in to reply to this topic.