trenn ja toitumine

Tervist, pöördun fitness.ee foorumisse sooviga parandada oma toitumisrutiini ning üleüldist füüsilist seisundit.

Toitumine –

Hommik(8.00~): Kuna elan ühiselamus ei jaksa hommikuti endale midagi praadida või keeta(köök on teises koridori otsas) siis tavaliselt söön ma ühe 400g kohupiima või jätan üldse söömata.

Lõuna(12.00~): Alati koolilõuna. Tavaliselt liha, kartul + salatit veidi. Natukene varieeruvad ka toidud…

Õhtul pärast trenni(20.00~): Ostan poest endale sooja süüa(kana, kartul vms) või siis mingit salatit ning mingit mahlajooki.

Põhimõtteliselt minu kogu toitumine.

Trenn –

Esmaspäeval: kehaline kasvatus + jõusaal 1h 30min. (rind, biits, triits)

Teisipäev: Korvpall 1h 30min.

Kolmapäev: Jõusaal 1h 30min. (jalatrenn)

Neljapäev: Korvpall 1h 30min.

Reede: Jõusaal 1h 30min. (selg, õlg)

Põhimõtteliselt selline rutiin on kestnud juba 2-3 aastat(selle aja jooksul olen ka koguaeg jõusaalis käinud)

Telle teema tegemise mõte oli selles, et sõber on arenenud tohutu kiirusega selle 2 aasta jooksul, samas, kui mina liigun tibusammudes.

Arvatavasti on põhjus väheses toitumises ning halvas trennikavas, sellepärast pöördungi nüüd teie poole, et äkki saaks mingit vastukaja, mida ma muutma peaksin.

Tahaksin ka eelseisval nädalal kreatiini + midagi muud tarvitama hakata, varasemalt olen proovinud proteiini ja massi.

Andmed:

Pikkus: 205cm ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kaal: miskipärast kipub muutuma koguaeg 102-105kg~ (enda arvates olen veel paari kiloga ülekaalus)

Vanus: 19, järgmine nädal 20.

Tänan lugemast!

Selline mürakas peaks kogu kirjapandud menüü vähemalt kahega korrutama. Hommikul söömata ära lahku kunagi pesast. Söö siis või ainult see kohupiimgi ära, paar viilu juustu leiba ja midagi juua JAKSAD ikka. Ei vaja miski neist soojendamist, vaja ainult suhu pista , mäluda ja alla neelata.

Ülejäänud päev on ka väga mannetu söögipoolest.

Lisa üks söögikord , jälgi söögikordade vahesid, et need jääks 3 kuni 4,5h sisse Ajaliselt pane need paika olenevalt siis sellest mis kell tõused ja esimene söök sisse läheb.

Ok, mõned punktid mida peaksid menüü koostamisel järgma.

1.Iga söök sisaldagu vähemal 30g valke, 30g rasvu . Hommikul süsivesikuid julgemalt, õhtupoole vähem, päevane kogus olgu sul 600g, 400 neist kiireid, 200 aeglaseid. Mis on kiire mis aeglane süsivesik uuri foormist või raamatutest, tuleb kasuks edaspidi 100-ga.

2. Neli söögikorda päevas normiks! Pea neist alati ajaliselt ja eelpool pakutud koguste poolest kinni.

3.Söö alati aeglaselt, st, et mälu toitu kauem kui oled harjunud seda siiani tegema. Saad söödust rohkem kasu, käid vähem WC-s jääkaineid väljutamas.

4. Joo janule vastavalt, ideaalne jook on mineraalvesi. Miks mitte borzom, limonaadid ja cocad on jama.

Võta ennast käsile ja räägi umbes kuu möödudes muutustest.

Ah jaa, järgmine nädal on sul sünnipäev…. ära siis jooma kuku, täiesti mõtetu teema. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Vaat, kaalulangetamine ja massilisamine on sellised toredad ajad et mõlema puhul peab tegelikult visuaalselt üsnagi palju sööma – ok, erinevad kogused ja toitained küll aga ikkagi on toitumine päris suur protsent kogu protsessist.

Kui aega on ja huvi kah siis soovitan lihtsalt fitness.ee lehel erinevaid artikleid lugeda toitumise kohta ning peaksid oma teadmistepagasid üsna kiirelt paisutama..

Milleks hommikul süsivesikuid julgemalt, kui ta läheb koolipinki istuma?

Miks õhtupoole süsivesikuid vähem, kui ta on tulnud 1,5 t kestnud korvpalli trennist?

nr1. sest kasvav organism, kiire ainevahetus /loodetavasti, kehakaal, vanus ja pikkus annab selleks igaljuhul lootust/ ja nagu mainisin siis valdav osa süsikatest liitsüsikad, neid hommikul süües pole sellel noorel inimesel küll põhjust karta et see talle nahavahele poeks.

nr2. kuna ma kindlaid numbreid süskarite kohalt ette ei andnud söögikordi silmas pidades siis sa ei saa ka nii küsida. Kui see pallimees saab õhtul peale trenni 1/5 päevasest süsikate kogusest mis ma soovitasin siis oleks sellest talle küll ja rohkemgi.

Lõpetuseks: Ei andnud kindlaid numbreid esimeses postis kuna mees võiks ise ka natuke uurida teemat. Kui ei uuri siis ei saa ta siit abi niinaa, mees ei teagi arvatavasti mis on valk, kiire aeglane süsivesik jne. Otsib ise selle kohta infi jääb ka meelde paremini.

Aga nagu ma juba lugesin tema uuest postitusest siis juba otsitakse mugavamat teed mingite kokside näol. Tundub lootusetu selliseid õpetada. Aga mine tea, äkki eksin. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

nr1. sest kasvav organism, kiire ainevahetus /loodetavasti, kehakaal, vanus ja pikkus annab selleks igaljuhul lootust/ ja nagu mainisin siis valdav osa süsikatest liitsüsikad, neid hommikul süües pole sellel noorel inimesel küll põhjust karta et see talle nahavahele poeks.

nr2. kuna ma kindlaid numbreid süskarite kohalt ette ei andnud söögikordi silmas pidades siis sa ei saa ka nii küsida. Kui see pallimees saab õhtul peale trenni 1/5 päevasest süsikate kogusest mis ma soovitasin siis oleks sellest talle küll ja rohkemgi.

Lõpetuseks: Ei andnud kindlaid numbreid esimeses postis kuna mees võiks ise ka natuke uurida teemat. Kui ei uuri siis ei saa ta siit abi niinaa, mees ei teagi arvatavasti mis on valk, kiire aeglane süsivesik jne. Otsib ise selle kohta infi jääb ka meelde paremini.

Aga nagu ma juba lugesin tema uuest postitusest siis juba otsitakse mugavamat teed mingite kokside näol. Tundub lootusetu selliseid õpetada. Aga mine tea, äkki eksin. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Hommikul tuleks süüa ikka peamiselt valku ja rasvu ning natuke süsivesikuid. Süsivesikud põhjustavad unisust, valgud ja rasvad tekitavad erksa tunde. Hommikul mune süües saad letsitiini, mis on vajalik aju töös.

Peale trenni glükogeenivarude taastumiseks on vaja vastupidavusalade sportlastel süsivesikuid vähemalt 1g/kg kohta tunnis esimese nelja tunni jooksul, mil taastumine on kõige efektiivsem. Süsivesikud põhjustavad unisust, nii et kõht süsivesikuid ja natuke valku täis ja magama.

Liitsüsivesikud /imenduvad aeglaselt ja sellist insuliini eritumist korraga ei teki, et uniseks teeks/ ikka niiväga ei tee küll kui sa neid just omale hommikul kõiki sisse ei keera, muus osas olen sinuga suhteliselt päri.

Uniseks ei tee mitte insuliin, vaid serotoniin. Teaduslikult on tõestatud, et serotoniini ei toodeta, kui süüa:

– ainult valke

– rasvu ja valke koos

– suur kogus valke koos väikese koguse süsivesikutega.