kalorikulu sõltuvalt …?
- This topic has 6 replies, 5 voices, and was last updated 17 years, 7 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Olen üsna pikka aega erinevaid spordialasid harrastanud ja viimased 3 aastat olen kasutanud Polari pulsikella. Samas jääb mulle see kalorikulu arvutus veidi segaseks. Ainus mõistlik selgitus on, et bpm alusel kalorikulu arvestus on mingine üldine keskmine ja mida rohkem või vähem treenitud keskmisest oled, seda rohkem ka mõõtja “valetab”.
Näiteks, kui on kak ühe ja sama kehamassiga meest või naist (peaasi, et on ühest soost) kellest üks on tippsportlane ja teine coach potato, siis tulenevalt treeninguastmest on sama kiiruse juures ühe bpm oluliselt kõrgem kui teisel. Samal ajal aga ütleb lihtne füüsika, et kui on mass, kiirus jm objektiivsed tegurid võrdsed, siis peaks olema ka tehtav Joulides mõõdetav töö olema võrdne. Kui aga mõlemal inimesel on pulsikellad, siis nendelt ilmselt selguks, et treenitud jooksja kulutas vähem energiat, ehk tegi vähem tööd.
Kui see bpm alusel mõõtmine on selline keskmise alusel tehtav tehe, siis kui suured seal erinevused võivad olla ja kuidas seda täpselt oleks võimalik mõõta?
No üldiselt treenitud inimese keha on ökonoomsem ja ta kulutabki vähem energiat, muidugi kui ta tegeleb selle tegevusega, millega ta keha adapteerunud on juba.Aga üldiselt ikka jääb viga sisse, see kalorikulu seal on sulle pigem rough guideline
Maximusel kõik õige, kuid kas tõesti ei oska siis keegi asjale veidikenegi teaduslikumat selgitust tuua, kus nüüd kõik need diplomeeritud ja diplomeerimata “spetsialistid” on, kes alati sõna võtavad?
Kuidas täpsemalt kalorikulu on võimalik arvestada? Milline on suhe energiatarbimisel aktiivse tegevuse käigus ja taastumise hetkel (HIIT treening)? jms
Polar arvestab kalorikulu kalkuleerides vanust, kehamassi, pikkust, hetkepulssi ja VOmaxi.
See on teatud määral ligikaudne ja seda, et su keha pärast intervalltreeningut rasva aktiivselt edasi põletab,
ta arvestada ei oska.
Kui pulsilugeja jätta peale treeningut peale, siis näitab see suuremat kalorikulu kuni pulsi langemiseni normaalsesse vahemikku, seega mingis osas igatahes oskab arvestada ka kaloripõletust peale treeningut. Kas aga kõik need peale trenni kellalt nähtuvad kulutatud kalorid ka tõele vastavad?
Kui suures osas nt südamearütmia korral seda uskuda saab – kui hetkega läheb pulss mõneks ajaks 50%-lt 85 %-le, siis loomulikult on ka teataval määral suurem kalorikulu (tulenevalt kasvõi südame intensiivsemast tööst), kuid ilmselt ei vasta tegelikkus kellal näidatud ca 800 kcal-le tunnis.
Treenitud ja treenimata inimese pulss võib olla väga erinev. Mõni treeniv inimene kulutab vähem kaloreid kui treenimata inimene. Nt mina, kes ma teen 6x nädalas trenni, olen madala pulsiga inimene, olgugi, et kogu aeg treenin- mõnikord kaotan 1700kcal, mõnikord 2500 kcal päevas.
Mõnel päeval niidan, lõhun puid, teen trenni, aga ikka kcal normi täis ei saa. Ilmselt oleneb kõik siiski pulsist, oletan?
Maximusel kõik õige, kuid kas tõesti ei oska siis keegi asjale veidikenegi teaduslikumat selgitust tuua, kus nüüd kõik need diplomeeritud ja diplomeerimata “spetsialistid” on, kes alati sõna võtavad?Kuidas täpsemalt kalorikulu on võimalik arvestada? Milline on suhe energiatarbimisel aktiivse tegevuse käigus ja taastumise hetkel (HIIT treening)? jms
Organismi energiakulu on võimalik määrata täpselt otsese kalorimeetria abil. Kuna kogu organismis kulutatav energia muutub lõppkokkuvõttes soojuseks, saab seda kõige täpsemini määrata vabaneva soojuse alusel. Aparaati, millega saab mõõta organismi soojuskadude suurust, nimetatakse kalorimeetriks ja see kujutab endast suhteliselt suurt hermeetiliselt suletud kambrit. Kambris on torud, milles tsirkuleerib vesi ja seda vett soojendab kalorimeetris viibivast organismist eralduv soojus. Selle meetodi puuduseks on see, et seda ei saa kasutada mitmesuguste sportlike tegevuste korral.
Teised energiakulu mõõtmised on kaudsed ja ei ole nii täpsed.
- You must be logged in to reply to this topic.