Millest tekib ülekaal?
- This topic has 38 replies, 13 voices, and was last updated 16 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
On palju teooriaid, teemal millest tekib ülekaal ja kuidas sellest vabaneda.
Vahel süüdistatakse selles rasvu, vahel süsivesikuid, vahel koguseid, vahel füüsilist koormust, vahel veregruppi jne.
Mis arvate üldistavast teooriast, et ülekaal tekib liiga rikkalikust toidust: süsivesikurikkast ja/või rasvarikkast toidust.
Toodetakse seda mida inimene tahab, inimene tahab seda, mis on hea, hea on see, kus on palju süsivesikuid/rasva.
Tänapäeva heaoluühiskonna toitumisvõimalused ei ole kaugeltki võrreldavad sellega millega inimorganism on olnud harjunud evolutsioonilise arengu käigus.
Ehk siis kaal läheb normi kui inimene sööb lahjemat toitu, nii süsivesikute kui rasvade kohapealt.
Pean silmas, et kogus ei olegi põhjustaja, tingimusel et süüakse lähtuvalt organismi signaalidest(pugimine ei kuulu siia alla).
Ülekaal tekib juhul kui inimene tarvitab süsivesikuid/valke /rasvu ükskõik mida ,rohkem kui tema keha suudab ööpäevas kulutada.Ülekaalu võivad põhjustada ka erinevad keha funktsioneerimishäired-kilpnäärme probleemid-ajuripatsi ületalitus jne….
Ehk siis kaal läheb normi kui inimene sööb lahjemat toitu, nii süsivesikute kui rasvade kohapealt.kaal ongi normis ju koguaeg, aga norm sõltub kulutuse tarbimise suhtest:-P
Ja süsikate ja rasvadega on nii, et mõlemaid on vaja, kuid reeglina mitte korraga. Päeva lõikes peab aga mõlemat olema piisavalt.
Ei loe kas on nö. lahjem või rasvasem toit, kõik oleneb ikkagi kogusest ehk kalorite hulgast. Lisaks valkudele, süsivesikutele ja rasvadele sisaldab energiat ka alkohol (viin ei sisalda valku, süsivesikuid ega rasva, aga temas olev alkohol sisaldab 100 g viina kohta 222 Kcal). Kui söögiga saadav energiakogus on suurem kui ära keha ära kulutada jõuab, siis kaal tõuseb, kui väiksem, siis langeb, nii lihtne see ongi.
“> See ei ole muidugi päris nii, et kui iga päev saad toiduga näiteks 3500 Kcal ja keha kulutab ära 3300, siis kaal tõuseb ja jääbki tõusma. 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui keha muutub raskemaks, siis ka tema energiavajadus suureneb ning kusagil tekib tasakaal, mille juures enam kaal edasi ei tõuse.Eks jah kui pekki koguneb niipalju, et selle tassimine juba kulutab lisa kaloreid, siis on jah tasakaal ja kaal enam ei kerki:-P
Ülekaalu tekkimise põhjuseks on see, et söögist saadakse rohkem energiat kui ära kulutatakse. Ehk teisisõnu süüakse liiga palju. Üleliigne energia talletatakse rasvadesse, inimene muutub suuremaks ning raskemaks. Mingid veregrupid või muu abrakadabra ei puutu asjasse.
Keha hakkab rasvuma, kui see on ainuke v6imalus s2ilitamaks elut2htsate organite funktsioneerimist.No mida veel, massis kulturist on siis poole jalaga hauas. Sumomehest ei räägigi. Surnud teine.))
No mida veel, massis kulturist on siis poole jalaga hauas. Sumomehest ei räägigi. Surnud teine.))…ja t6lgituna t2hendab see sygav m6te mida?
“>Te, seltsimees, lipogeneesi olete syyvinud? Ega surm siis nii h6lpsasti ka ei tule, hoolimata vanarahva tarkusest, et me endale ise hammastega hauda kaevame.
Kui süüa 100g toitu, mis sisaldab 200kcal või 200g toiteväärtusega 100kcal 100 grammi kohta
siis juba paljalt seedimisele kuluv energia suureneb lahjema toidu korral.
Suurama koguse lahjema toidu puhul vs väiksem kogus suurema kaloraaši puhul hoiab täiskõhutunnet pikemalt ja söödaks lõppkokkuvõttes vähem.
Ma usun, et leidub siiski kaasnõustujaid, et kaalu saab reguleerida järgides toiteainete energiasisaldust järgimata koguseid.
Tõsi küll, protsess oleks kindlasti pikaajalisem.
Kui süüa 100g toitu, mis sisaldab 200kcal või 200g toiteväärtusega 100kcal 100 grammi kohtasiis juba paljalt seedimisele kuluv energia suureneb lahjema toidu korral.
Suurama koguse lahjema toidu puhul vs väiksem kogus suurema kaloraaši puhul hoiab täiskõhutunnet pikemalt ja söödaks lõppkokkuvõttes vähem.
Te olete valel teel…
Seedimisele kuluv energia s6ltub mitte lahjendusastmest vaid toitaine enda spetsiifikast. Erinevate toitainete seedimine n6uab erinevat hulka energiat.
Ma ei pidanud silmas, et seedimisele kuluv energia sõltub toiteaine lahjedusest, pidasin silmas, et ta sõltub kogusest.
Kui toidu kogus on ikka 2 korda suurem siis ikka üldjoontes kulub seedimiseks ka rohkem energiat.
…ja t6lgituna t2hendab see sygav m6te mida?” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Te, seltsimees, lipogeneesi olete syyvinud? Ega surm siis nii h6lpsasti ka ei tule, hoolimata vanarahva tarkusest, et me endale ise hammastega hauda kaevame.
Mina võin olla lugenud ükskõik mida, aga siinsele rahvale peab asju üheselt selgitama. Enamasti puust ja punaseks stiilis. Või kui juba vanarahvast mainisid siis MAAKEELI. Onju Aile.
“>Mis arvate üldistavast teooriast, et ülekaal tekib liiga rikkalikust toidust?
Arvan, et see väide peab paika, see on ju loogiline, et kui saad rohkem energiat, kui kulutad, siis kehakaal tõuseb. Kui aga vastata küsimusele, millest tekib ülekaal, siis veelgi laiemalt olukorda vaadates on liiga rikkalik toit ise juba tagajärg, põhjus peitub mujal (näiteks laiskus, rumalus või psühholoogiline seisund).
Mis arvate üldistavast teooriast, et ülekaal tekib liiga rikkalikust toidust?Arvan, et see väide peab paika, see on ju loogiline, et kui saad rohkem energiat, kui kulutad, siis kehakaal tõuseb. Kui aga vastata küsimusele, millest tekib ülekaal, siis veelgi laiemalt olukorda vaadates on liiga rikkalik toit ise juba tagajärg, põhjus peitub mujal (näiteks laiskus, rumalus või psühholoogiline seisund).
Kui me paneme v6rdusm2rgi s6nadele rikkalik ja k6rge toitev22rtusega. Siis kindlasti tuleb eelistada rikkalikku ehk siis k6rge toitev22rtusega toitu.
Toit ei ole pelgalt energia…
- You must be logged in to reply to this topic.