minu arvates oli sellel üritusel üks suur pluss- huvitav võistlus tänu tugevatele osavõtjatele ja kaks suurt miinust :
1.- toimumiskoht. ma ei mõtle siin Tartut, vaid Raekoja platsi. esmapilgul väga atraktiivne koht osutus tegelikult katastroofiks- publikut oli küll palju, aga mitte eriti asjatundlikku; et võistlust jälgida, pidi 3-4 tundi ühe koha peal seisma, muidu võeti sinu hea koht piirde ääres ära ja ma ei kujuta ette, MIDA nägid need vaesekesed, kellel 5-6 rida inimmassi ees seisis…
ma saan aru, et soovitakse ala propageerida ja ka sponsoreid huvitab võimalikult suur vaatajate hulk, aga äkki tuleks veidi mõelda ka neile vaatajaile? kui ei ole võimalik tribüüne ehitada, võiks ju võistluse pidada seal, kus need juba olemas on- näiteks mõnel staadionil või lauluväljakul! meil ei õnnestu ju näiteks kultuuri propageerida teatrilavastusega, kus publik näeb vaid näitlejate peanuppe.
2.- kommentaar. õigemini kommentaator. ma ei ole kursis, miks valiti ürituse juhiks Peeter Jõgioja, aga võin õelda, et 2 varasemat rammumehe konkurssi, mida näinud olen, olid küll tunduvalt paremini rahvani toodud! siinkohal minu kiidusõnad Margus Pärsikule ja Toomas Paurile! -mõlemad olid nii asjatundlikud kui humoorikad ja mis peaasi- nad edastasid ka olulist infot. kõigest need kolm omadust jäidki puudu Peetril, et saada oma ülesandega hakkama.
võib-olla oli ka pealtvaatajaile mõeldud võistlustel liiga palju mõeldud sponsoreile (olympic casino oma mõttetu täringumänguga, mida etendati koguni 2x)
igatahes võistlejad olid tasemel ja kohtunikud samuti, kahju ainult et korraldajatel pool kodutööst tegemata jäi.