Head rasvad, halvad rasvad
- This topic has 72 replies, 20 voices, and was last updated 16 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Siin lehel http://www.westonaprice.org/knowyourfats/ on loetelu “headest” ja “halbadest rasvadest. Panen selle loetelu eesti keelde, et kõik aru saaksid.
Tervislikud rasvad, mida on kasutatud tuhandeid aastaid:
* Või
* Veise- ja lambarasv
* Searasv
* Kana-, hane- ja pardirasv
* Kookose-, palmi- ja seesamiõli
* Külmpressitud oliivõli
* Külmpressitud linaseemneõli
* Merelise päritoluga õlid (Marine oils)
“Uued” rasvad, mis võivad põhjustada vähki, südamehaigusi, immuunsüsteemi väärtalitlust, steriilsust, õpiraskusi, kasvuprobleeme ja osteporoosi:
* Kõik hüdrogeenitud õlid
* Soja-, maisi- ja saflooriõli
* Puuvillaseemneõli
* Rapsiõli
* Kõik rasvad, mida on kuumutatud väga kõrgetel temperatuuridel
Küsimused:
– Kas “Marine oils” tähendab veel midagi peale kalaõli?
– Millest algab on “väga kõrge temperatuur”, mis rasva kahjulikuks muudab? Liha suitsetamine peaks teoreetiliselt siis rasva “ellu” jätma? Või suitsetamisel omandab liha hoopis pigem kahjulikke aineid juurde nagu lahtisel tulel küpsetamiselgi? Või kas peale hautamise on võimalik teha lihast süüa nii, et rasva kuumaga ei kahjustaks?
– Taimeõlide ületarbimine on kindlasti halb, aga siin on nad lausa vähitekitajateks tembeldatud. Kas asi on ikka nii hull, et neid ei peaks üldse tarbima? Või on küsimus ikka kogustes?
– Kas on veel lisada midagi sinna loetellu?
Peale Fredi võiksid arvamust avaldada vaid need, kellel on midagi ka öelda. Siin mõni on veel selline.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Küllastunud rasvad – mida enamus üritab vältida, ei põhjusta moodsaid haiguseid. Küllastunud rasvad mängivad väga tähtsat rolli inimese organismis.
Küllastunud rasvad moodustavad vähemalt 50% rakumembraanidest. Nad annavad rakkudele vajaliku jäikuse ja kaitse.
Küllastunud rasvad omavad elutähtsat rolli inimese luude tervises. Luude effektiivseks moodustumiseks peab küllastunud rasva hulk olema vähemalt 50% toidurasvast.
Küllastunud rasvad kaitsevad organismi südamehaiguste eest, maksa alkoholi ja teiste toksiinide eest.
Küllastunud rasvad tugevdavad organismi immuunsüsteemi.
Mida rohkem süüa küllastunud rasvu, seda paremini säilib omega-3 rasvhape kudedes.
Pikaahelaga rasvhapped (veise piimarasv, punane liha) on vajalikud südamele. Lühikese- ja keskmiseahelaga rasvhapped (kitse piimarasv, kookos) kaitsevad organismi kahjulike mikroobide eest.
Mida suurem on küllastunud rasva sisaldus toiduaines, seda paremini talub see kuumutamist. Küllastunud rasv kaitseb küllastumata rasvasid oksüdeerumast.
Kolesterool kuulub küllastunud rasvade koostisesse, andes samuti rakkudele vajaliku jäikuse ja kaitse. Kui toidus on palju polüküllastumata rasvasid, asendavad need rakkudes küllastunud rasvasid. Tulemuseks on nõrgad rakuseinad ja nõrk organism. Organism hakkab end kaitsma, juhtides kolesterooli vere kaudu kudedesse. Kui toidus asendad polüküllastumata rasvad küllastunud rasvade vastu langeb veres kolesterooli hulk.
Kolesterool on seotud ka hormoonidega: aidates stressiga toime tulla, kaitstes keha südamehaiguste ja vähi eest; suguhormoonide nagu androgeen, testosteroon, östrogeen ja progesteroon lähteaineks.
Kolesterool on D-vitamiini eelaste. D-vitamiin on väga vajalik luudes, närvisüsteemis, mineraalide ainevahetuses, lihastes, insuliini tootmisel ja immuunsüsteemis.
Kolesteroolist valmistab organism sappi soolasid. Sapp on vajalik rasvade ainevahetuses.
Kolesteroolil on organismis ka tähtis antioksüdandi roll – kaitstes meid vabade radikaalide, südamehaiguste ja vähi eest. Sellepärast vananedes inimese kolesterooli tase tõuseb.
Kolesterool osaleb aju serotoniini retseptorite töös. Serotoniin on keha “rahulolu” aine. Madal kolesterooli tase põhjustab agresiivsust, viha ja vägivaldsust.
Rinnapiim on kolesteroolirikas. Beebide ja laste menüü peab olema samuti kolesteroolirikas, et tagada häireteta aju ja närvisüsteemi areng.
Monoküllastumata rasval on organismis mitmed ülesanded. Monoküllastumata rasvasid saab organism ise valmistada küllastunud rasvadest. Monoküllastumata rasva leidub rohkelt: oliiviõlis, mandlites, pähklites, avokaados – need on õrnad toiduained, mida ei tohi kuumutada.
Polüküllastumata rasvade koostisesse kuuluvad omega-3 ja omega-6 rasvhapped, mida meie keha ei saa ise valmistada ning peab saama toidust. Tähtis on nende rasvhapete tasakaal. Omega-6 rasvhappe ülekaalu tagajärjeks on: vähk, immuunsüsteemi nõrgenemine, maksa kahjustused, seedeprobleemid, masendus, tüsenemine jne. Omega-6 rasvhapete suur ülekaal on kõigis polüküllastumata taimeõlides: sojaõli, rapsiõli, päevalilleõli (ei tohi kasutada toiduks) jne va. linaseemneõli. Oomega-6 rasvhapete ja omega-3 rasvhapete taskaalustamiseks on vajalik igapäevane kalamaksaõli tarvitamine, kuna selles on suur omega-3 rasvhapete ülekaal.
Transrasv tekib küllastumata rasvade hüdrogeenimisprotsessi käigus. Transrasv on tervisele väga kahjulik ja transrasva sisaldvavaid toiduaineid ei tohiks süüa (margariin, kohukesed, jäätis).
Mesile teadmiseks: 100g sipelgates on vaid 2,9g süsivesikuid.
http://www.terviseleht.ee/200009/9_rasvavaja.php
http://www.terviseleht.ee/200203/3_toit.php
http://www.ti.ttu.ee/index.php/toitumisest…oitained/rasvad
http://www.hot.ee/toitumine1/page7.html
jne…
Üldiselt on halvad siiski rasvad ja õlid, mis on jäätises, krõpsudes, küpsetistes jne.
>Kas “Marine oils” tähendab veel midagi peale kalaõli?
Poliquin reklaamib nt krilliõli; seda oli siin või kusagil teises poes ka millalgi müüa…
Aga hülge- ja vaalarasv peaks nime poolest ka sobima
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>>Millest algab on “väga kõrge temperatuur”, mis rasva kahjulikuks muudab?
Tavaline soovitus on alla 170 kraadi umbes. Kui suitsema hakkab siis on kindlalt üle.
>Liha suitsetamine peaks teoreetiliselt siis rasva “ellu” jätma? Või suitsetamisel omandab liha hoopis pigem kahjulikke aineid juurde nagu lahtisel tulel küpsetamiselgi?
Olulised parameetrid:
* toidu valmistamise aeg,
* kasutatud kütus,
* kaugus kuumutamise allikast,
* rasva nõrgumine küttekehale (võimalik rasva pürolüüs ja PAH-ide teke),
* töötlemise viis (grillimine, röstimine, praadimine, jms).
Näide:
PAH summa, µg/kg
Sütel grillitud liha 300
Suitsutamine 210
Röstimine 130
Aurutamine 8,6
Suitsutusainete kasutamise korral 0,3
Suitsutatud liha sisaldas arvuliselt kõige rohkem erinevaid PAH-e – 35.
3 tundi suitsutamist andis kõige kõrgemaid kantserogeensete PAH-ide kontsentratsioone.
Vertikaalsel grillimisel välditakse rasva voolamist küttekehale ja PAH-ide kontsentratsioon on 10–30 korda madalam
kui horisontaalsel grillimisel.> Või kas peale hautamise on võimalik teha lihast süüa nii, et rasva kuumaga ei kahjustaks?
Ega praadimine just ideaalne ei ole aga “väga kõrge temperatuur” on tavaliselt see, kus rasv suitsema hakkab.
Ja vertikaalne grill ehk kebabiahi pole ka ilmselt selles mõttes üldse paha.
>Taimeõlide ületarbimine on kindlasti halb, aga siin on nad lausa vähitekitajateks tembeldatud. Kas asi on ikka nii hull, et neid ei peaks üldse tarbima? Või on küsimus ikka kogustes?
Mitte taimeõlid vaid töödeldud õlid… Need seal nimekirjas on üldiselt väga ulatuslikult töödeldud. Töötlemata kujul on mõned neist üsna mürgised.
Mõju osas esialgu ei kommenteeri.
Tavaline soovitus on alla 170 kraadi umbes. Kui suitsema hakkab siis on kindlalt üle.Kuumsuitsu puhul võib küll olla rohkem, aga külmsuitsu puhul mitte.
Kuumsuitsu puhul võib küll olla rohkem, aga külmsuitsu puhul mitte.Suitsutamise ja ka grillimise puhul on probleemiks mitte lihas rasvadega toimuv, vaid põlemisel, ka sütele tilkuva rasva põlemisel tekkivad PAH-id (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud), nende kohta ma selle jutukese kopeerisingi kusagilt.
Aga mida arvate Becel margariinist- jutt seal on suurepärane, kuid kas selle margariini rasv on siis ikka kasulik?
Aga mida arvate Becel margariinist- jutt seal on suurepärane, kuid kas selle margariini rasv on siis ikka kasulik?No ilmselt mitte. Nii kaua, kui tegu on margariiniga. Või on see mingil imemoodusel toodetud?
Nii kaua, kui tegu on margariiniga. Või on see mingil imemoodusel toodetud?Osa neist on, Becelist ei tea midagi… mis jutt seal on siis. Kui see saladus pole
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>mis jutt seal on siis. Kui see saladus pole” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Muinasjutt ikka! Ohtlik margariin
Joe Berardi igatahes ühte sellist sterooli, beeta-sitosterooli kiidab. (EDIT: see on vist Uuno Prostamooli põhiline toimeaine ka).
Ja EL tervishoiuametnikest mina eriti heal arvamusel ei ole. Pigem eriti halval
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga neid on vist rohkem steroiditarvitajatele vaja… usun et neid on tema klientide seas palju.
Mulle 5-alfa-reduktaasi inhibiitorid ei sümpatiseeri, ja loodan et kõigis DHT-ga seostatavates hädades jääb lõpuks ikkagi süüdi östrogeen
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ahjaa, trans-rasvu Becelis ei paista olevat, nii et ta pole “tüüpiline paha margariin”.
Mercola, Weston Price ja Pottingeri suhtes soovitan VÄGA kriitiline olla…Mercola müüb oma lehel mõned purgid kookosõli, millel eesmärk on sümboolne, et inimesi õigele teele suunata. Sina aga vingud ja irised, kuna ei suuda aspartaamist ja magusast loobuda. Vandemoortele aasta käive on 1 000 000 000 EUROT. Miks sa seda lehte ei laida? Nemad on ju tõelised ussinahaõlimüüjad(sinu väljend). Miks pole Weroli kodulehel sõnagi juttu rasvadest, vaid ISEENDALE antud tiitlid: Tunnustatud Eesti Maitse, Eesti Parim Toiduaine 2000, Eesti Parim Toiduõli 2000, Akrediteerimistunnistus, Parim Kaste 2006, ISO 9001:2000 sertifikaat, Tunnustatud Eesti Maitse, küüslaugu maitsega rapsiõli, Tunnustatud Eesti Maitse, basiiliku maitsega rapsiõli, Tunnustatud Eesti Maitse, Eesti rapsiõli, ISO 22000:2005 sertifikaat.
Aeg oleks suu kinni hoida, kui ISE ei suudeta/taheta toitumisharjumisi muuta.
Mercola müüb oma lehel mõned purgid kookosõli, millel eesmärk on sümboolne, et inimesi õigele teele suunata. Sina aga vingud ja irised, kuna ei suuda aspartaamist ja magusast loobuda. Vandemoortele aasta käive on 1 000 000 000 EUROT. Miks sa seda lehte ei laida? Nemad on ju tõelised ussinahaõlimüüjad(sinu väljend). Miks pole Weroli kodulehel sõnagi juttu rasvadest, vaid ISEENDALE antud tiitlid: Tunnustatud Eesti Maitse, Eesti Parim Toiduaine 2000, Eesti Parim Toiduõli 2000, Akrediteerimistunnistus, Parim Kaste 2006, ISO 9001:2000 sertifikaat, Tunnustatud Eesti Maitse, küüslaugu maitsega rapsiõli, Tunnustatud Eesti Maitse, basiiliku maitsega rapsiõli, Tunnustatud Eesti Maitse, Eesti rapsiõli, ISO 22000:2005 sertifikaat.Aeg oleks suu kinni hoida, kui ISE ei suudeta/taheta toitumisharjumisi muuta.
Kuule vabandust… NÜÜD hakkab mulle su tujukus tõest tüütavana mõjuma. Jälle ründad MINU isikut seda realselt tundmata – ma ei mäleta, millal viimati tarbisin midagi, mille sees oli aspartaam. Magusa söömine on kenasti kontrolli all, aga MIS SEE ASJASSE PUUTUB?
VANDEMOORTELE Group on toiduainetetootjad. ÄRIETTEVÕTE. Samasugune ÄRIETTEVÕTE on Werol. Seega peab nende räägitava jutu suhtes NIIKUINII kriitiline olema:)
“Dr” Mercola, PRice-Pottenger foundation ja Weston A. Price foundation (kaks viimast on tegelikult ÜKS ja seesama asi ning Mercolaga käib neil tihe ja mõnus ristviitamine) on aga inimesed, kes väidavad, et hoiavad oma käes ülimat ja ainsat tõde, mis toetub teadusinfole. Samas on seal esitatav segu üldiselt uuritud ning kõigile teada olevast infost, täiesti absurdsel tõendusmaterjalil põhinevast infost ning sinna on puistatud osavalt sisse suunavat kommertsinfot. Hunt lambanahas.
Aga õnneks teeb sinu kõnepruuk minu aadressil minu eest pool tööd ära selles, et näidata, kes oskab argumenteerida ja kes niisama lahmib.
Edit: Muide, lihtsalt tausta uurimiseks – kas sa ülikoolis oled käinud ning kui jah, siis mida sa õppisid?
- You must be logged in to reply to this topic.