Pööraselt vale ja kirutud aeroobne treening

“Kujuta ette inimest, kes ei ole treeninud juba aastaid, kellel on turjal 20 üleliigset kilo ning puuduvad õiged treeningjalanõud. Saada ta 20 minutilisele jooksuringile ning võin garanteerida, et paari treeningu pärast on ta end tõsiselt vigastanud”

Saada ta 20 minutisele rattaringile ja ta ei vigasta midagi. Saada ta ujuma ja ta ei vigasta midagi. Saada ta kepikõnnile ja ta ei vigasta midagi.

P6hiprobleemiks ei olnud ju vigastused.

Me k6ik tahame treeningutest positiivseid tulemusi. Artikkel k2sitles p6hiliselt rasvap6letusprotsesse ja ainevahetuse m6jutamist.

“Kujuta ette inimest, kes ei ole treeninud juba aastaid, kellel on turjal 20 üleliigset kilo ning puuduvad õiged treeningjalanõud. Saada ta 20 minutilisele jooksuringile ning võin garanteerida, et paari treeningu pärast on ta end tõsiselt vigastanud”

Saada ta 20 minutisele rattaringile ja ta ei vigasta midagi. Saada ta ujuma ja ta ei vigasta midagi. Saada ta kepikõnnile ja ta ei vigasta midagi.

Tulemus v6ib olla suisa yllatav. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tema isukene paraneb veelgi ja sellega seoses ka ymberm66dud.

Te loete artiklit “ylerea”…

…”Uusim uurimus näitab siiski, et madala ja keskmise intensiivsusega tegevus, nagu käimine, aiatööd või golf, ei aita kuidagi ära hoida südame- ja veresoonkonnahaigusi. Nende haiguste eest aitavad pääseda hoopis kõrge intensiivsusega tegevused, nagu näiteks ehitamine, sörkjooks, ujumine, treppidest kõndimine ning plahvatuslikku jõudu nõudvad spordialad nagu tennis ja sulgpall.”…

Eks ujumise ja ujumise vahel on ka vahe…

Tulemus v6ib olla suisa yllatav. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tema isukene paraneb veelgi ja sellega seoses ka ymberm66dud.

Te loete artiklit “ylerea”…

…”Uusim uurimus näitab siiski, et madala ja keskmise intensiivsusega tegevus, nagu käimine, aiatööd või golf, ei aita kuidagi ära hoida südame- ja veresoonkonnahaigusi. Nende haiguste eest aitavad pääseda hoopis kõrge intensiivsusega tegevused, nagu näiteks ehitamine, sörkjooks, ujumine, treppidest kõndimine ning plahvatuslikku jõudu nõudvad spordialad nagu tennis ja sulgpall.”…

Eks ujumise ja ujumise vahel on ka vahe…

…………Tulemus v6ib olla suisa yllatav. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tema isukene paraneb veelgi ja sellega seoses ka ymberm66dud………….

Kaalus allavõtmiseks ei ole mitte ükski treening edukas kui eelnevalt ei ole inimene valmis oma toitumisharjumusi muutma. Omapead seda teha on alguses tõesti keeruline paljudele. Kuid iga treener peaks alustama justnimelt toitumise muutmisest oma “patsiendil”. Seejärel on juba üsna ükskõik millist füüsiliselt aktiivset liigutust teha ja kaal hakkab langema. Kes tahavad oma lihaskonda paremasse seisundisse viia, neil peab jõusaalitreening olema nr 1. Aeroobne treening on ainult abistavaks vahendiks. Kasutu või suisa kahjulk ei ole see kindlasti mitte. Loomulikult võib asi kontrolli alt väljuda kui seda liiga palju teha. Kuid mis ühele on liig see ei pruugi olla seda teisele. Iga asi siin maailmas on vägagi individuaalne. Sellelaadset üldistav-hirmutavat artiklit ei peaks aga eeskujuks võtma. On kaks võimalust, kas pusite ise niikaua kuni saate selgeks kuidas miski TEIE organismile mõjub. Või tunduvalt lühem tee, et treener aitab TEIL leida just teiejaoks õige “teeraja” mida mööda oma eemägile lähemale liikuda.

Ei saa nõustuda selle artikliga. Võtsin aeroobsega + toitumise jälgimisega alla 45 kilo, ilma mingite liigese- ega lihasvigastusteta. Selleks läks umbes 2 aastat ehk siis keskmiselt kaotasin kaalu 2 kilo kuus. Kui olin juba mitu aastat normaalkaalus olnud alustasin jõutreeninguga ja umbes 6 kuud peale seda tekkisid tõsised probleemid põlveliigestega, õlaliigesed raksuvad ja aeg-ajalt on probleeme ka küünarliigestega.

Muidugi ei väida ma, et minu kogemus oleks absoluutne tõde, aga mulle siiski tundub, et jõutreeningul on vigastuste tekkimise shanss kõvasti suurem kui aeroobset tehes

See on ju selge, ükskõik mis treeningmeetod ka ei ole – ükskord ammendab see ennast. Teisisõnu, esialgne tuntav mõju väheneb aegamööda. Seda võib võrrelda ükskõik millega – on see jõusaali kava, aeroobne treening või isegi toidusedel. Inimestel ongi üldjuhul see viga, et laskutakse harjumuste ohvriks – see on ju turvaline ega too kaasa negatiivseid ootamusi. Olen siin aastate jooksul ise ka ju laskunud äärmusest äärmusesse ja katsetanud kõikvõimalike süsteeme. Igal ühel omad head ja vead. Seega tuleks võtta alati kuldne kesktee, millega ei saa nii ämbrisse astuda. Mis puudutab nüüd aeroobset treeningut siis mina teeks nii üht- kui teistmoodi, olenemata sellest kas inimene tahab kaalu langetada või tõsta, on ta algaja või edasijõudnud. Ehk korra nädalas teeks kindlasti madalama pulsiga kuid pikemalt ning kaks korda nädalas lühemalt kuid intervallidega. Tavaharjutajale sellest täiesti piisab, et hoida oma süda vormis. Kehavormis hoidmiseks on vaja õiget toitumist. Kehakuju muutmiseks on vaja treenida raskustega. Kui neid kolme punkti järjepidevalt jälgida, siis võite end uhkelt tunda – olete terve, tugev, ilus, täiselujõus inimene.

Siia sobib see:

Laktaat ehk piimhape on täiesti ohutu organismis suhkrute ainevahetuses tekkiv saadus. See on aine, mis tekib lihastes anaeroobse ainevahetuse käigus. Lihastesse kogunedes takistab ainevahetust, on omamoodi kaitseks ülepingutuse eest.

Laktaati mõõdetakse millimoolides liitri kohta (mmol/l). Kehalisel koormusel treeningu ajal on vere laktaadisisaldus tavaliselt 2–10 mmol/l piires. Mida intensiivsem on koormus, seda kõrgem on vere laktaadisisaldus. Kui see on üle 4 mmol/l, tunneme, et koormus on läinud raskeks. Seda nimetatakse laktaatseks läveks. Kui mõõta pulsisagedust sellise laktaadisisalduse juures, saame nn anaeroobse läve pulsi. Sellest kiirema pulsiga treenimine on organismile suhteliselt tugeva mõjuga ja seda peab kasutama mõistlikus annuses. Spordis nimetatakse treenimist üle 4 mmol/ l laktaadiga anaeroobseks treeninguks, 4 ümber segatsoonis treenimiseks ja alla 4 aeroobseks treeninguks.

“Laktaat tekib lihastes ja kandub vereringe kaudu südamesse. “Laktaat toidab südant, aga pidurdab lihaste ainevahetust ja pidurdab seeläbi lihaste kasvu,” selgitab professor Karu. “Vere kõrge laktaadisisaldus pole otseselt tervisele kahjulik. Kahjulikuks muutub see alles siis, kui pidevalt treenida üle oma võimete ehk teisisõnu seisundis, kus vere laktaadisisaldus on füüsilise pingutuse korral pidevalt kõrge. Selline seisund hakkab pikapeale südame peale.” Pidevalt suure laktaaditasemega treenimine pole jõukohane ka tervele sportlasele. Tihti ja suure laktaadi hulgaga treenides ei jõua südamelihas piisavalt taastuda ja välja võib kujuneda südamelihase düstroofia ehk ainevahetuse häire, mis vajab pikaajalist ravi.